/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2021/08/29/14027091t1hd5c7.jpg)
Kvaliteetsed peresuhted on õnne valem, ent tihti on keeruline neid headena hoida ning kiires elutempos ka leida aega, et väärtuslikult koos aega veeta. Meaningful Talksil on ilmunud suhtluspäevik «Minu lapse hingeelu» lapsele ja vanemale, kust leiab küsimused, mis loovad avatud ja usaldusliku suhte. Lastele meeldivad eriti emotsioonikleepsud päeviku lõpus ning võimalus joonistamise kaudu end väljendada.
Teadlik side lapsega
Suhtluspäevik on lihtne vahend, mille abil lapsega parem ja teadlikum side luua. See aitab lapsele loovalt läheneda, küsides temalt küsimusi, mis julgustavad teda end erinevatel teemadel avama. Seejärel vastad ka ise nendele küsimustele, sest vanemapoolne eneseavamine saadab lapsele signaali, et selles ühises hetkes on turvaline oma mõtteid, tundeid ja kogemusi jagada.
Koos joonistamine on loov ja rahustav tegevus mõlema jaoks. Kaasautor Kristi Jõeorg ütleb, et joonistamine on lapse jaoks üheks esmaseks eneseväljendusviisiks. See on spontaanne tegevus – mäng, põgenemine ning samal ajal vabadus, mis võimaldab väljendada oma soove, hirme ja tundeid. Nii saab laps laadida paberile enda sisemaailma. See on tema jaoks vabastav ja arendav.
Päevikut saab hakata kasutama kohe, kui lapsega on võimalik rääkida ning arutelu pidada. «Me loome oma tuleviku täna ja see, milliseks meie elu kujuneb või lapsed sirguvad, on peegeldus tänasele,» ütlevad autorid Kristi Jõeorg ja Lilian Promet.
Kirjutamine annab võimaluse mõtestada
Kirjutamise kaudu mõtestad kõike seda, mis on juhtunud nii sinu kui ka lapsega. Kui see üles kirjutada, suudad näha tegevuste taha ja neile tähenduse anda. Sa mõtled ja tuletad meelde. Hiljem on tohutult huvitav lugeda ja vaadata, mida olete teinud ja kogenud.
Läbi tegevuste ja kogemuste tekib lapsel ka suurem side oma päritolu ja juurtega, mis on väga oluline turvalise kodutunde loomiseks.
Samuti annab päevik täiskasvanule võimaluse peegeldada lapse tundeid ja päeva jooksul läbi elatud sündmusi, mis loob turvalise ruumi lapsele enese avamiseks. Lapsevanem kuulab lapse ära ja püüab võimalikult täpselt just lapse sõnadega neid tundeid lapsele tagasi peegeldada. Kasutades lapse enda sõnu, näeb laps, et teda kuulatakse ja mõistetakse ning tal tekib seeläbi turvalisem tunne.
Pärast tunnete peegeldamist küsib lapsevanem, kas ma sain sinust õigesti aru, kas sa tunned ennast niimoodi. Selle tegevuse eesmärk on läbi kohalolu ja avatud keskkonna lubada lapsel kogeda tegelikke mõtteid ja emotsioone. Läbi selle oskavad lapsed tulevikus oma emotsioone paremini mõtestada ja käitumisest rohkem teadlikum olla.