Kirjanik Eia Uus esitles 11. septembril Kirjandustänava festivalil Kadriorus oma uut raamatut «Kirjad Buenos Airesest». Postimees tegi esitluselt ka otseülekande.
JÄRELVAADATAV ⟩ Eia Uus põhjendab, miks ta uus raamat nii omapärase välimusega on ja miks see narmendama hakkab
Esitlusel rääkis autor, et koroonakevadel, kui kõik oli väga hall ja külm ning inimesed olid oma kodudes lõksus, tuli talle meelde, et kunagi käis ta ühes väga erilises kohas, kust sai palju häid kogemusi. Buenos Aires jättis Eia Uusile palju häid mälestusi, mis ta umbes viis aastat tagasi Lääne Elule järjejutuna kirja pani. Nüüd otsustas ta tallele pandud tekstile pilgu peale visata ning avastas, et see on väga helge ja mõjub hingele kosutavalt. Mõeldes, et äkki tahab seda keegi veel lugeda ja näha Buenos Aireses tehtud värvilisi pilte, otsustaski ta raamatu lõpuks välja anda.
Raamatuesitlusel rääkis Uus muuhulgas ka sellest, miks värske teos nõnda eriline välja näeb. Kirjaniku selgitusel on mõned lugejad talle juba sõnumeid saatnud ja öelnud, et nad on saanud praakeskemplari. «Siis ma olen suunanud nad oma Hooandja videot vaatama, kus ma seda raamatut hästi pikalt kirjeldan,» sõnas kirjanik. «Raamatul on nii-öelda alasti selg. See on sellepärast, et selles raamatus ma olen kuidagi ausam, siiram, intiimsem kui tavaliselt. Ma tahtsin, et raamatu kujundus annaks ka aimu, et see on natuke teistsugune raamat. Lisaks ka see, et Buenos Aires oli nii eriline linn, et ma ei ole kunagi teist sellist linna näinud. Ma tahtsin, et see oleks selline raamat, millist te ei ole kunagi varem näinud.»
Raamatus on kasutatud kuute erinevat paberit. Raamatukujundaja Angelika Schneider ütles kirjanikule, et temal võivad ju omad tahtmised olla, aga raamat saab selliseks, nagu ta ise saada tahab. Lõpuks kujuneski nõnda, et teos sai kangast ja siiditrükiga tagakaane. See sai lisatud lootusega, et kangas läheb lõpuks narmendama. «Ta veel ei narmenda. Ma arvan, et kui te seda piisavalt loete ja annate sõpradele lugeda, siis ta ikkagi hakkab ilusti narmendama. Siis ta saab selliseks, nagu oli määratud olema.»
/nginx/o/2021/09/03/14045220t1hafca.jpg)
Raamatust
«Kirjad Buenos Airesest» ei ole pelk reisikiri, vaid kollaaž hetkedest, mil ühe mõistatusliku ja poeetilise linna, selle kultuuri ja ajalooga tutvumine käib käsikäes iseendasse vaatamise ja ellu taasarmumisega.
Kirjanik Eia Uus põgenes Argentinasse ajal, kui kõik tundus raske, lootusetu ja valus. Kuigi tal ei olnud aimugi, miks just Buenos Aires, oli kohale jõudes tunne, justkui oleks see linn teda oodanud. Nagu oleks ta jõudnud tagasi koju, heasse õhku.
Need intiimsed kirjad sõbrale räägivad kõigest väikesest ja suurest, mis moodustab kokku elu – armastusest, surmast, kohvist, sõprusest, igatsusest, tormidest, võõrastest, üksildusest, kunstist, valgusest, pimedusest, juhustest, veinist, kirjandusest, Hõbedajõest.
Eia Uus sündis 1985. aastal Noarootsis. Tema esimene romaan «Kuu külm kuma» (2005) võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ning neljas romaan «Tüdrukune» (2019) saavutas laia kõlapinna nii lugejate kui ka kriitikute seas. Eia on raamatute «Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein» ja lasteraamatu «Seitsme maa ja mere taha» autor.