Käesoleva aasta 3. septembril tähistas 90. juubelisünnipäeva meie lastekirjanduse üks armastatumaid autoreid Jaan Rannap. Nüüdseks on pea kuus aastakümmet lastekirjanduses tegutsenud vanameistri sulest ilmunud üle 40 raamatu. Rannap on kirjutanud kõikidele vanusegruppidele, nii leiabki tema loomingu hulgast sobivat lugemist nii mudilane, loodushuviline algklassilaps kui seiklusi ihkav nooruk. Pole paremat aega kui praegu, et kirjaniku teostega tutvust teha või vana sõprust uuendada. Üha uuesti ilmuvad kordustrükid annavad selleks hea võimaluse.
«Jänese mängutoos» on lühijutukogu, kuhu on kogutud palad, milles tegutsejaiks nii lapsed, isikustatud loomad kui esemed. Kohtame pastakat, kes alles taltsutada tuleb, kirvest, kes otsustab suvesoojaga ametit vahetada, trammivagunit, kes ülepeakaela armub ja paljusid teisi. Olenemata sellest, kelle seiklusi autor kirjeldab, peidab ta noorele lugejale ridade vahele ka ühtteist kõrva taha panekuks.
Tegemist on 1999. aastal ilmunud raamatu uuesti illustreeritud kordustrükiga.
Topi on väike loomaaias elav šimpans. Ta on väga kiindunud oma talitajasse Lillisse, kes talle süüa toob ja tema eest hoolitseb. Kui siis aga tädi Lilli tulemata jääb ja talitaja Saara puuriuksele võtme ette unustab, otsustab ahvike Lilli üles otsida. Paraku aga pole kogu aeg puuris ja teiste hoole all elanud Topil kerge üksi laias ilmas hakkama saada.
Topi-lugu ilmus esimest korda raamatuna 1970. aastal.
Loodushuviline Maari sõidab suveks vanaema ja vanaisa juurde maale. See on tema unelmate koht – siin ootavad teda põllud, niidud ja metsad, linnud, loomad ja putukad. Kõik looduses juhtuv on nii põnev! Koos toimeka vanaema ja uudishimuliku vanaisaga mööduvad päevad märkamatult. Teose esimeses osas tutvub tüdruk põhjalikumalt mesilaste elu-olu, teises sipelgate toimetamistega.
Rootsi geneetikalaboris kloonitakse Eestist toodud koerast katseloom, kes saab nimeks K2. Kui siis aga ühel jalutuskäigul koera rihm puruneb, ta põgeneb ja Tallinnasse satub, saab ta erinevate inimestega kokku puutudes veel kolme nime kanda. Nii erinevad nagu inimesed, on ka nende suhtumised looma. Kas koer leiab endale lõpuks püsivama nime ja päriskodu, kus end turvaliselt tunda?
Raamatu esmatrükk ilmus 2004. aastal ja see pälvis kultuurkapitali aastaauhinna ning kanti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja.
Lausekatke «Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest…» pärineb Rannapi Agu Sihvka lugudest. Tegemist on kuuendas klassis õppiva poisi seletuskirjadega, mis olenevalt tekkinud olukorrast kirjutatud kas õppetöökoja juhatajale, kooli direktorile, klassijuhatajale, kooli arstile vmt, kuid samas rollis on ka näiteks kiri kirjasõber Karlile ning kirjandid ettenähtud teemadel. Olgu vorm milline tahes, ikka selgitab Agu Sihvka üksikasjalikult lahti, kuidas sündmused kujunesid just nõnda, et head tahtes taaskord äpardus juhtus.
Esimene Agu Sihvka raamat ilmus 1973. aastal, värskeima, 2020. aasta väljaande lõpus on aga ära toodud ka mõned Edgar Valteri koomiksid.
Suure suve hakul leiavad Enn Siitam ja Mardus Maavere inimeste rumaluse tõttu orvuks jäänud merikotkapoja. Poisid otsustavad selle väljasuremise piiril oleva liigi esindaja suureks kasvatada. Kuigi selleks tuleb ületada mitmeid tõkkeid ja sattuda ohtlikessegi olukordadesse, ei anna poisid alla ning nende katsumusi kroonib edu.
«Viimane Valgesulg» sai laste- ja noorsookirjandusvõistlusel 1. koha ning ilmus esimest korda 1967. aastal.
/nginx/o/2021/09/08/14054559t1h4c96.jpg)
