Teoloogi ja religiooniloolase Alar Laatsi raamat «Idakristlusest idas: Jakobiidid, nestoriaanid ja teised» annab põhjaliku ülevaate orientaalse kristluse erinevatest kirikutest, nende kujunemisest ning teoloogilistest ja organisatsioonilistest eripäradest.
Alar Laatsi uus raamat aitab valgustada ristiusku nurkade alt, mis mujalt vaadates on lausa nähtamatud
Ristiusk ei ole ajalooliselt ega ka mitte teoloogiliselt pelgalt Euroopa nähtus: ta sünnipaik on Palestiina Lääne-Aasias, tema algne keskkond oli orientaalne ning ta lähimad sugulased – judaism ja islam – on loomult samuti Aasia usundid. Algul levis kristlus kolmes suunas: Euroopa kõrval ka Aasiasse ja Aafrikasse. Ajaloo käigus kasvas Euroopa suund teistest tunduvalt suuremaks, mis aga ei tähenda, et teised suunad oleksid kärbunud. Raamatu «Idakristlusest idas» peamiseks eesmärgiks ongi tutvustada neid arhailisi mitteeuroopalikke ristiusu suundi ehk orientaalset kristlust. See aitab valgustada ristiusku niisuguste nurkade alt, mis mujalt vaadates on halvasti nähtavad või lausa nähtamatud.
Teoloog Jaan Lahe sõnul aitab Alar Laatsi monograafia muuhulgas mõtestada ka meie enda ajalugu. «Ristiusk ei kandunud üksnes idast läände, vaid jätkas oma levikut ja arengut ka Lähis-Idas ning levis kultuurikontaktide ja misjonitegevuse kaudu sealt veel kaugemalegi itta – Pärsiassse, Indiasse ja Hiinasse. Elame ida ja lääne kohtumispaigas ning seetõttu on idakristluse tundmine meile oluline ka enda ajaloo ja kultuuri mõistmiseks,» märkis ta.
Alar Laats (sünd 1954) on idakirikute üks parimaid asjatundjaid Eestis. Ta on omandanud doktorikraadi Cambridge’i Ülikoolis ning on õpetanud professorina teoloogiat ja religioonilugu Tartu ja Tallinna, külalisõppejõuna Austria ja Saksa ülikoolides.