/nginx/o/2021/02/11/13623614t1h5a16.jpg)
Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimub 17.–18. septembrini konverents, kus teadlased Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest aitavad filosoofia ja kirjanduse toel mõista, kuidas on meie ühiskond ette kujutanud reaktsioone pandeemiatele, ning seekaudu mõtestada praegust Covid-19 kriisi.
Konverentsi korraldajate, professor Raili Marlingu ja professor Marko Pajevići sõnul on praegune Covid-19 pandeemia endaga kaasa toonud pretsedenditud biopoliitilised meetmed, mille tulemuseks võivad olla jäävad muutused meie ühiskonnas.
«Need meetmed tabasid meie ühiskondi üllatusena, kuid samas on nii kirjandus kui ka filosoofia aastakümneid pakkunud erinevaid kujutusi ühiskondadest, milles tervisepoliitika mõjutab ühiskondlikke struktuure ja igapäevaelu. Just seetõttu tasub praegu selliseid kujutusi lähemalt uurida,» ütles Marling.
Biopoliitika tähistab strateegiaid, mida riigid kasutavad, et korraldada oma kodanike elusid, aga mitte otsese sunniga, vaid sündivuse, sotsiaalhoolekande ja tervise kontrolli kaudu. Marlingu sõnul on seda mõistet tõhusalt kasutatud sooküsimuste, keha, keskkonna, poliitika, õigusruumi ja ühismeedia uurimiseks.
«Konverentsil analüüsitakse mitmesuguseid filosoofilisi vaateid biopoliitikale (nt Michael Foucault’, Giorgio Agambeni, Roberto Esposito, Judith Butleri tööd) ning kultuurilisi representatsioone, eriti ilukirjandust ja seda, kuidas neis kujutatakse erinevaid biopoliitilisi strateegiaid. Vaatleme eri kultuuridest (Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Hiina) pärinevaid representatsioone, et näidata, kuidas ristuvad tekstides kultuur ja biopoliitika,» lisas Pajević.
Konverentsil soovitakse algatada arutelu eluvormide teemal ja küsida, kuidas need pandeemiate ajal muutuvad. Kuigi praeguseks on kogunenud omajagu akadeemilisi analüüse tervisepoliitika ja erimeetmete teemal, on vähem tähelepanu leidnud kultuurilised kujutused. Ent just kirjanduslikud kujutused ja filosoofilised diskussioonid aitavad biopoliitilisi norme kehtestada ja kõigutada. Kirjandus ja filosoofia küsivad, kuidas kehtestatakse eriolukordi ja mida need endaga kaasa toovad, ning neis mängitakse läbi erisuguseid individuaalseid ja kollektiivseid stsenaariume.