Hendrik Sepa sõjaajaloo preemia laureaadid on Endel Püüa ja Igor Kopõtin

Endel Püüa. Foto: Saarte Hääl

Eesti sõjamuuseumi ja kaitseministeeriumi väljaantava Hendrik Sepa nimelise preemia 2020. aasta Eesti parima sõjaajaloo-alase uurimuse eest pälvisid Endel Püüa ja Igor Kopõtin.

Endel Püüa, «Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939–1941». Foto: Raamat

Endel Püüa leidis tunnustamist teosega «Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939–1941», mis käsitleb 1939. aastal NSV Liidu poolt Eesti Vabariigile peale sunnitud baasidelepingu tagajärgi saarlastele ja Saaremaale, kuhu paigutati suur osa alates 1939. aastast Eestisse toodud punaarmeelastest ja Balti laevastiku meremeestest.

Samavõrd silmapaistvaks hindas komisjon Igor Kopõtini monograafia «Rahvuse kool: Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940». Raamat põhineb autori 2018. aastal Tallinna ülikoolis kaitstud doktoritööle «Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes aastatel 1918–1940 vähemusrahvuste näitel». Raamat ilmus Rahvusarhiivi raamatusarjas «Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost».

Hindamiskomisjoni esimees sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio ütles, et komisjon pidas kõrget tunnustust väärivaks koguteost «Eesti Vabadussõja ajalugu», kuid hindamiselt otsustati see välja jätta. «Tegemist on teetähisega nii Eesti sõjaajaloos kui ka oma kitsamas valdkonnas, mis täitis suure lünga Eesti sõjaajaloo kaasaegsel käsitlemisel. Teose autorite hulgas on suur osa tunnustatud Eesti sõjaajaloo uurijatest, sealhulgas komisjoni seitsmest liikmest viis. Koguteos «Vabadussõja ajalugu» kuulub omaette klassi. Teised preemiale esitatud raamatud on enamasti monograafiad,» selgitas Hiio.

Preemiale oli tänavu esitatud kümme uurimust, millest lõppvooru pääses kaks ja hindamiskomisjon otsustas, et need väärivad võrdset tunnustust. Artiklipreemiat otsustati seekord mitte välja anda.

Igor Kopõtin, «Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja rahvusvähemused aastatel 1918–1940». Foto: Raamat

Preemia saajad tehti pidulikult teatavaks eile ja täna Tartus peetaval sõjamuuseumi ja Balti kaitsekolledži rahvusvahelisel Balti sõjaajaloo konverentsil, mis tänavu on pühendatud 80. aasta möödumisele Teise maailmasõja lahingute Eestisse jõudmisest kandes peakirja «Sõjasuvi 1941 Baltimaades: poolte eesmärgid, strateegia ja operatsioonid ning tulemused ja tagajärjed».

Publikatsioone hindas komisjon koosseisus professor Tõnu Tannberg, dotsent Ago Pajur, brigaadikindral Enno Mõts, Mart Orav, eelmise aasta preemia laureaadid Reigo Rosenthal ja doktor Mart Kuldkepp ning Toomas Hiio.

Alates 2013. aastast annavad Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja kaitseministeerium välja Hendrik Sepa nimelist preemiat möödunud aasta parima sõjaajaloo-alasele monograafia või artikli autorile. 3000 euro suuruse preemia eesmärk on väärtustada, tunnustada ja julgustada Eesti sõjaajaloo süvateaduslikku uurimist.

Hendrik Sepp (1888–1943) oli Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, akadeemik, rohkem kui 300 ajaloo-alase kirjutise autor. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Liivi sõjale järgnenud sõdade ajajärk ja Põhjasõda, kuid ta kirjutas palju ka majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloost. Sepa kaalukaim teadustöö oli tema doktoriväitekiri «Narva piiramine ja lahing a. 1700».