Grimesi 5 lemmikraamatut, mis ei lähe tal kunagi meelest

Grimes (Claire Elise Boucher). Foto: ROBYN BECK/AFP/Scanpix

Kanada muusik Claire Elise Boucher, kes on rohkem tuntud lavanimega Grimes, teeb väga mitmekülgset ja omapärast muusikat. Ta on ka suur raamatusõber, kusjuures oma esimese albumi pühendas ta Frank Herberti ulmeromaanile «Düün». Siin on aga Grimesi viis lemmikraamatut, mis on talle elu jooksul kõige sügavama mulje jätnud.

Fjodor Dostojevski, «Idioot»

Grimesi selgitusel tunneb ta endal seost vaimse ebastabiilsusega, mida kohtab pea kõigis Dostojevski teostes. «Tegelane hakkab rääkima, asjad hakkavad kontrolli alt väljuma ning muutuvad üha elavamaks, intensiivsemaks ja häirivamaks. See on nagu äärmuslik versioon sellest, kuidas ma end tunnen, kui pean inimestega suhtlema,» ütleb muusik ja lisab, et «Idioot» on ta lemmikraamat.

Pearl S. Buck, «Hea maa»

«Millegipärast sattusin teismelisena sellest raamatust suurde vaimustusse,» meenutab Grimes. «See lõhnas tõesti imeliselt ja tolmuselt. Ma arvan, et meie raamat oli pärit 1940ndatest, selle lehed lagunesid, kui neid keerasin. Ma pole kunagi ühtki raamatut lugedes nii ettevaatlik olnud ja arvan, et seepärast kasvas see mulle südame külge. Mulle tulevad siiani meele kujundid oopiumisõltuvusest jõuka Hiina aristokraatia seas, kes «suitsetasid liha kontidelt». See kõlab nii dekadentlikult ja kohutavalt.»

Stanisław Lem, «Solaris»

«Solarist» luges Grimes pärast selle põhjal tehtud Andrei Tarkovski ekraniseeringu vaatamist, kusjuures tegu on ta lemmikfilmiga. Lugu mõjus Grimesile hirmutavalt ja paneb teda siiani vahel mõtlema, et planeet võib olla kohutav jumal. «Mulle meeldib mõelda, et planeedid on elavad olendid, hiiglased, kellest me saame täiesti valesti aru. Mind kohutab mõte, et mis oleks, kui ta ei hooliks meist või kui talle meeldiks meiega mängida.»

Ronda Rousey, «My Fight / Your Fight»

Endise vabavõitleja Ronda Rousey lugu puudutas Grimesi nii, nagu teda pole puudutanud ükski teine tema eakaaslane. Naisprodutsendina on ta ta samuti tundnud tõrjumist ja vastuseisu alal, mida on varem peetud vaid meeste valdkonnaks. Ronda kirjeldab raamatus seda, kuidas tal tuli meeste maailmas pidevalt enda eest seista, võidelda söömishäiretega ja kuulda solvanguid. Kõike seda tundis ka Grimes, kelle sõnul on naistel sellises olukorras hädasti vaja üht mentorit või treenerit, kes võtaks ta oma tiiva alla. «Samuti mõistan täielikult pühendumust olla meelelahutaja,» märkis ta. «See raamat muutis mu elu ja pani mind tundma end palju vähem üksikuna. Ma arvan, et kõik tüdrukud peaksid seda lugema.»

Charles Baudelaire, «Kurja õied»

Enamasti Grimes enda sõnul luulet ei loe, aga Kurja õied avastas ta keskkoolis, kui tutvus gooti-stiiliga. «Kõik teised lugesid biitnikke ja see tundus mulle nii igav,» tõdes Grimes, kellele Baudelaire’i luule tundus hoopis huvitavam. «Tema looming on nii vistseraalne, räpane ja imeilusalt kirjutatud. Üks luuletus on lihtsalt vastik, seksuaalne kirjeldus surnukehast, mis on mulle jäädavalt mällu sööbinud.»

Allikas: Radical Reads