:format(webp)/nginx/o/2021/09/30/14105570t1hf245.jpg)
Mary Shelley teose «Frankenstein» väga haruldane esmatrükk müüdi möödunud nädalal maha 1 170 000 dollari ehk umbes 1 009 796 eest. See on siiani suurim summa, mis on oksjonil ühe naiskirjaniku raamatu eest makstud.
«Frankensteini» esmatrükk purustas oksjonil hinnarekordi
Kuigi 1818. aastal ilmunud «Frankenstein» oli väga õrn, oli see siiski väga heas korras. Teose esimene tiraaž oli 500 raamatut. Viimati müüdi üks eksemplar oksjonil maha 1985. aastal. Oksjonimaja Christie’s hindas esialgu raamatu väärtuseks umbes 173 000 kuni 260 000 eurot. Pakkujaid oli maailma eri paigust ja hind kerkiski nõnda kõrgeks raamatu haruldaselt hea seisukorra tõttu.
Siiani on see kõige kõrgem hind, mis on makstud naiskirjaniku trükiteose eest. 2008. aastal müüs Bonhams Jane Austeni 1816. aastal ilmunud «Emma» maha 150 000 naela ehk umbes 202 016 euro eest. J.K. Rowlingi «The Tales of Beedle the Bard» osteti 2007. aastal Sotheby's ära küll 1 950 000 ehk umbes 2 626 202 auro eest, kuid sel juhul ei olnud tegu trükiteosega, raamat oli käsitsi kirjutatud ja illustreeritud.
Mary Shelley kirjutas «Frankensteini» 1816. aasta suvel, kui puhkas oma abikaasa Percy Shelley ja George Gordon Byroniga Genfi järve ääres. Seltskonnas tulid jutuks saksa kummitusjutud ja lord Byron pani ette, et nad võiks ise ühe õudusjutu kirjutada. Esialgu ilmus lugu anonüümselt ja Mary sai teose kasumist vaid kolmandiku. Arvustused olid vastandlikud. Näiteks kirjutas Walter Scott, et «Frankensteini» autor on «originaalne geenius», kes on luulekujundite loomisel haruldaselt võimekas. Väljaandes Quarterly Review oletati aga, et autori pea ja süda peavad küll olema raskest haigusest võetud.
1831. aastal avaldas Mary Shelley oma nime all parandatud trüki, millele kirjutas eessõna, kus katsus selgitada, kuidas temasugune noor naine nii jubeda loo välja mõtles.
Eesti keeles on ilmunud romaan «Frankenstein ehk Moodne Prometheus» Boris Kaburi tõlkes.