Turu rahvusvahelisel raamatumessil toimub mahukas Eesti-programm

Turu raamatumess 2013. aastal. Foto: Peeter Langovits

1. oktoobrist kuni 3. oktoobrini toimuva Turu raamatumessi kavas on Eestil nähtav osa. Värskelt ilmunud raamatute ainetel toimub messi pealavadel hulk vestlusringe ja autorite esinemisi.

Seekordse Eesti-programmi eripäraks on märgid kahe naabermaa kirjanduste lähenemisest: eestisoome autorid Heidi Iivari ja Ville Hytönen kõnelevad kahes keeles luuletamisest; eesti keeles kirjutav lastekrimikirjanik Mika Keränen tutvustab oma viimatist soome keelde tõlgitud raamatut; laval on soome kirjanikud Paula Havaste ja Sampo Terho, kelle teoste sündmustik leiab aset Eestis.

Turu raamatumessi üks tähtsündmusi on Jaan Kaplinski valitud luuletuste ilmumine esinduslikus, 550-leheküljelises kogumikus (tõlkijateks Anja Salokannel ja Pauli Tapio). Kogumikku valitud tekstid hõlmavad kõiki kuut aastakümmet Kaplinski luuleloomingust.

Messil esitletakse Leelo Tungla teose «Seltsimees laps» soomendust ja Valdur Mikita kõneleb «Lingvistilise metsa» soomekeelse tõlke ilmumise puhul.

Esitlemisele tuleb Eesti Instituudi tõlkekirjanduse antoloogia Nippernaati 5. köide, mis tavapärasest erinevalt sisaldab tõlkeid ka neljalt läti ja neljalt leedu autorilt. Eesti autoritest on antoloogias esindatud Tõnis Vilu, Eia Uus, Susan Luitsalu ja Martin Algus.

Eesti programmi pühapäevased üritused on otsevaadatavad Tuglase Seltsi voogedastuse lingi kaudu.

Turu raamatumessi Eesti programmi on kokku pannud Tuglase Selts, Soome Eesti Seltside Liit, Eesti Instituut ja Eesti saatkond Soomes. Programmi teostamiseks on toetust saadud Eesti Kultuurkapitalilt ja Kultuuriministeeriumilt (programm «Eesti kultuur maailmas»).

Väljavõtted programmist:

Reedel, 1. oktoobril

Kl 16.25-16.50 Jukola saalis –

eestisoome luuletajad Heidi Iivari ja Ville Hytönen kõnelevad luuletamisest kahes keeles ja esitavad oma tekste. (Koostöös kirjastusega Enostone.)

Laupäeval, 2. oktoobril

Kl 13.40-14.15 Agricola saalis –

poetess Heli Laaksonen vestleb Valdur Mikita ja Ville Hytöneniga eesti ja soomeugri meele- ja mõtteilmast. (Koostöös kirjastusega Sammako.)

Kl 16.50-17.15 lastealal –

eestisoome kirjanik Mika Keränen, menuka Supilinna-sarja krimilugude autor, räägib äsja soome keeles ilmunud «Fantoomratturi» tagamaadest. (Koostöös kirjastusega Lector.)

Pühapäeval, 3. oktoobril

Kl 10.30-11.00 Fiore saalis –

Eesti Instituudi tõlkeantoloogia Nippernaati värske, 5. köide on erandlik, sest lisaks eesti autorite loomingule sisaldab see tekste ka läti ja leedu kirjanikelt. Vestlusringi tänapäeva eesti, läti ja leedu kirjandusest juhib ajakirjanik Anna Laine, kelle kaaslasteks on tõlkijad Annamari Typpö, Annika Suna ja Sini Katainen. (Koostöös Soome Rozentālsi seltsi ja Donelaitise seltsiga.)

Kl 11.10-11.30 Fiore saalis –

Jaan Kaplinski luulest on Soomes ilmunud väärikas valikkogu „Ilta tuo takaisin kaiken“, milles on tekste kogu tema pikalt, kuuskümmend aastat väldanud loometeelt. Esinevad tunnustatud tõlkijad Anja Salokannel ja Pauli Tapio. (Koostöös kirjastusega Parkko.)

Kl 12.30-12.55 Verandasaalis –

Kuidas vahendada nõukogude aja lapsepõlvekogemusi soome lugejatele? Heli Laaksoneni vestluspartneriks on tõlkijad Mirja Hovila ja Anja Salokannel. Esimene on soome keelde tõlkinud läti kirjaniku Vizma Belšvica Bille-triloogia ja teine Leelo Tungla «Seltsimees lapse». (Koostöös kirjastusega Arktinen Banaani.)

Kl 13.05-13.30 Verandasaalis –

Mis tõmbab soome kirjanike valima oma teoste tegevuskohaks Saaremaad ja Eestit ja mis Eesti lähiajaloos köidab nii soome autoreid kui lugejaid? Tänavu jõudis lõpule Paula Havaste menukas 4-osaline Saaremaa-sari ja ilmus endise ministri Sampo Terho romaan «Olev Roosi pisarad» katsumustest ja mugandumisest nõukogude Eestis. Autoritega vestleb eestisoome kirjanik Ville Hytönen. (Koostöös kirjastustega WSOY ja Gummerus.)