Endise munga Jay Shetty «Mõtle nagu munk» raamatus lähtub autor oma rikkalikest kogemustest elust mungana, et aidata ka teistel ületada takistused teel rahu ja eesmärgini, mis peitub meis kõigis. Shetty selgitab raamatus, et teiste teenimine muudab meid paremaks inimeseks, suurendab kaastunnet ja kasvatab ka endast lugupidamist. Avaldame raamatust katkendi, mis räägib teiste teenimisest.
Endine munk: need, kes aitavad teisi, elavad kauem, on tervemad ja kogevad suuremat üldist heaolutunnet
Teenimine pakub meile rahuldust mitmel tasandil, alustades minu lihtsast veendumusest, et meil on sünnipärane soodumus teistest hoolida, nii et teenimine teeb meile head. See instinkt on nii ilmne laste juures, keda ei sega veel nende ajale ja tähelepanule esitatud muud nõudmised. Üks pilt, mis läks massidesse, kujutab väikest, ehk umbes kaheaastast tüdrukut, kes vaatab Jaapani telekanalis nutvat poliitikut. Ta võtab paber- taskurätiku, läheb televiisori juurde ja püüab poliitiku pisaraid ära pühkida. Sellised asjad lähevad massidesse, sest me tunnistame – ja võib-olla igatseme – väikese tüdruku kaastunnet teise inimese suhtes, isegi kui see on võõras inimene.
Nelson Mandela kirjutab raamatus «Pikk tee vabadusse»: «Keegi ei ole sündinud vihkama teist inimest tema nahavärvi, tausta või religiooni tõttu. Inimesed peavad vihkamist õppima ja kui nad suudavad õppi- da vihkama, siis saab neid õpetada armastama, sest armastus jõuab inimese südamesse loomulikumalt kui selle vastand.» Just nagu Mandela uskus, et inimesed on sündinud armastama, kuid õpetatud vihkama, nii usuvad mungad, et me oleme sündinud teenima, kuid välismaailma tähelepanu segajad panevad meid oma eesmärki unustama. Me peame selle instinktiga sideme taastama, selleks et tunda, et elul on tähendus.
Olen juba lühidalt puudutanud Joseph Campbelli müütilise kangelase teekonna kontseptsiooni. See on vormel, mis kirjeldab samme, mida kangelane läbib, kui alustab seiklust, kohtab katsumusi ja takistusi ning naaseb võidukalt. Kangelase teekonna üks võtmeelemente on see, mille jätame sageli märkamata – viimane etapp, mida Campbell kutsus «naasmiseks eliksiiriga». Kangelase teekond ei ole lõpetatud enne, kui ta jõuab turvaliselt koju ja jagab teistega seda, mille (eliksiir) ta saavutas. Teenimise idee on põimitud klassikalisse loostruktuuri õnneliku lõpu otsustava osana.
Seane Corn kehastab oma eluga kangelase teekonda. Ta tegi endale nime joogaasendite õpetajana. Ta oli (ja on endiselt) joogakonverentsidel ja -festivalidel üle maailma õues õpetaja, kuid ühel hetkel taipas ta oma joogaõpetaja karjääris, et tänu oma platvormile võiks ta avaldada maailmale veelgi tähendusrikkamat mõju, ning ta suunas oma fookuse riskikogukondadele. Corn otsustas püüda tuua hingamise ja meditatsioonitehnikaid nendeni, kes vajavad abi, alustades lastest, keda oli seksuaalselt ära kasutatud. Seejärel kasvatas ta praktikat, hakates tegema tööd teiste inimestega, keda ühiskond peab heidikuteks, nagu näiteks prostituutide ja uimastisõltlastega. Sellelt vaatepunktilt pöördus ta uuesti joogakogukonna poole, et kaasasutada mittetulundusühing Matilt Maha Maailma (Off the Mat, Into the World), mis ühendab joogat ja aktivismi. Kuigi ta on teenimisele väga pühendunud, väidab Corn, et saab rohkem kui annab. «Leia mulle keegi, kes on läinud omaenda iseloomu pimedaimatesse paikadesse, kus ta oli nii lähedal iseenda hävitamisele ja leidis üles viisi, kuidas tõusta püsti ja tulla sealt välja, ning ma kummardan põlvili sinu ees … Sa oled mu õpetaja.»
Nagu Corn leidis – teenimine annab meile tagasi.
Uuringud näitavad, et kui järgime «kaastundlikke sihte» – mis on suunatud teiste aitamisele või muul moel maailma paremaks paigaks muutmisele –, kogeme väiksema tõenäosusega ärevuse ja depressiooni sümptomeid, kui keskendudes omaenda staatuse või maine parandamisele või kaitsmisele. Teistele andmise tegu aktiveerib meie ajus naudingukeskuse. Sellest võidavad kõik. See võib olla põhjus, miks need, kes aitavad teisi, kalduvad elama kauem, olema tervemad ja kogema suuremat üldist heaolutunnet.
Mungad usuvad, et teenimise tugisammas muudab meie elu mitmel moel paremaks.
Teenimine ühendab meid. Teisi teenides on raske olla üksildane. Enamikel juhtudel pead sa teiste inimeste aitamiseks välja maailma minema.
Teenimine võimendab tänulikkust. Teiste teenimine annab sulle avarama vaate kõigest, mis sul on.
Teenimine suurendab kaastunnet. Teisi teenides näed, et maailm vajab seda, mida sul on pakkuda.
Teenimine kasvatab endast lugupidamist. Teiste aitamine ütleb sulle, et sa mõjutad maailma. Sa tajud tähendust ja eesmärki.