Nippe, kuidas visualiseerimise abil oma eesmärgid saavutada

Foto: Erakogu

Roland Tokko sõnab oma üle 10 000 eksemplari müünud raamatus «12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma», et selleks et midagi saavutada või mingi eesmärgini jõuda, on vaja uskuda, et sa suudad seda teha. Mida suurem ja keerulisem eesmärk, seda rohkem usku vaja läheb. Kui sa ise ei usu, siis on väga raske teisi inimesi uskuma panna, et nad sind toetaksid.

Visualiseerimine on väga võimas vahend

«Mul endal ei olnud visualiseerimisse tükk aega tegelikult väga suurt usku. Kuidas saab see, et sa paned silmad kinni ja kujutad midagi ette, kaasa aidata sellele, et sa päriselt midagi saavutad?» tõdeb Tokko.

Nüüd mõistab ta, et visualiseerimine on tunduvalt võimsam, kui ta oskas ette kujutada. On terve rida näiteid sellest, kuidas inimesed on saavutanud uskumatuid asju just nii, et on need enne peas läbi mänginud.

Ta toob näiteks Kristina Šmiguni, kes rääkis ühes saates oma kahest Torino olümpiavõidust. 10 kilomeetri klassikasõit oli midagi, millest ta oli kaua aega unistanud. Ta tegi ennastsalgava sõidu ja ütles, et enne viimasele laskumisele minemist oli ta ennast nii tühjaks sõitnud, et pilt hakkas eest ära minema, aga kui ta lõpuks laskumisele ja sealt edasi finišialasse jõudis, käis kõik nagu autopiloodi peal. Ta oli sõidu lõppu lihtsalt korduvalt ja korduvalt visualiseerinud.

Lõpptulemuse visualiseerimine muudab rahulikumaks ja kindlamaks

Tokko sai 2015. aastal Wealth Forumil ka ise sellise kogemuse, mis pani teda visualiseerimisse uskuma. Enne kui piletimüügiga alustati, oli ta mures, kas kõik ikka läheb nii, nagu peab. Ta rääkis oma murest koolitaja Edmeadesiga, kes soovitas tal ette kujutada, kuidas saalis on tuhanded rõõmsad ja tänulikud inimesed, kes plaksutavad. «Tegin seda harjutust korduvalt ja pean tunnistama, et see muutis mind palju rahulikumaks. Ning lõppkokkuvõttes täpselt nii ka läks,» meenutab ta.

Kaks nädalat enne üritust sai ta teada, et peab täitma ka päevajuhi rolli ja esinejad sisse juhatama. «Esimese hooga tundus see hirmutav, sest seni olin esinenud kõige rohkem 300 inimese ees – ja nüüd siis äkki 2500. Lisaks veel inglise keeles. Läksin aga päev enne Saku Suurhalli ja vaatasin suurt tühja saali – tänu sellele ei tundnud ma järgmise päeva ees mingit ärevust ega hirmu. Hakkasin juba kartma, et tegemist on halva endega ja et esinemisel läheb midagi totaalselt sassi. Aga kõik läks täpselt nii, nagu ma ette kujutasin: rõõmsad inimesed plaksutasid ja tänasid ning mu esinemine läks paremini, kui isegi uskusin,» räägib ta.

«Ükskõik mis on su eesmärk, kujuta varakult ette, kuidas see on juba saavutatud. Võib juhtuda, et sa ei suuda isegi uskuda, kui sarnane mõni reaalses elus juhtunud asi või saavutatud eesmärk su ettekujutusega võib olla,» jagab ta nippi.