:format(webp)/nginx/o/2021/10/11/14130473t1h780d.jpg)
Kirjastuses Salv on äsja ilmunud valikkogu William Carlos Williamsi luulest pealkirjaga «Kevad ja üldse» Rein Raua tõlkes.
Kirjastuses Salv on äsja ilmunud valikkogu William Carlos Williamsi luulest pealkirjaga «Kevad ja üldse» Rein Raua tõlkes.
William Carlos Williamsi viis poetiseerida näiliselt tähtsusetut ning vaadata tegelikkuse pinna alla on teinud temast XX sajandi ameerika luule ühe suurkuju — ta on nappide kujundite meister ja vahetu kogemuse täpne sõnastaja, kelle soe pilk leiab ilu kõikjal, kuhu ulatub. Seetõttu ongi temast saanud mitmete põlvkondade luulelugejate suur lemmik ning üha uute ja uute autorite mõjutaja.
«William Carlos Williamsi luuletused on kui liikuvast maailmast välja rebitud hetked fotograafilises raamistuses, mille on kihiliseks tardumiseks jäädvustanud piltnik oma kaameraga,» kirjutab raamatust fotokunstnik Annika Haas. «Need on rikkalikes värvides sõnalised pildid, mis on kui lõpmatuse reprodutseeringud, millest igaüks on leidnud oma erilisuses aset vaid ühe korra.»
Williamsi luule sugulust oma kunstivallaga näeb ka režissöör Jaan Tootsen: «Williamsi oskus peatada aeg, tajuda argihetki nagu stoppkaadreid filmis — see on poeedi ajatu vaade maailmale. Inimloomus pole sajandeid muutunud — meie mured on samad, rõõmud on samad. Aga just see argihetk, kui näed korraga asjadest läbi, see on kokkupuude ajatu maailmaga. Roostetav postkast hõbedases sügisvihmas võib anda valgustumiseks sama välgunoole, mis zen-meistri öeldud sõna.»