/nginx/o/2021/10/12/14132541t1hb3a3.jpg)
Tom Walsberg räägib oma raamatus «Eluterve pohhuist», et elamused on rohkem väärt kui asjad. Ta jagab kümmet põhimõtet, kuidas elada pohhuistlikult, aga samas elutervelt, et elu oleks rohkem täis tõelisi väärtusi.
10 põhimõtet, kuidas elada eluterve pohhuisti kombel
1. Eluterve pohhuist teab, et pass täis templeid on väärtuslikum, kui korter täis asju.
2. Elutervel pohhuistil on asjadest ja šoppamisest täiesti savi. Ta teab, et kulutades raha asjade asemel elamuste peale suurendab ta oma õnneindeksit palju rohkem.
3. Eluterve pohhist ei harrasta teiste süüdistamist. Ta teab, et kui ta näitab näpuga teise poole, siis näitavad kolm näppu tema poole.
4. Kui eluterve pohhuist laseb kogemata liftis kärtsu peeru, siis ütleb ta kõva häälega «Vabandust». Suva, et piinlik.
5. Eluterve pohhuist hoolitseb enda eest hästi. Aga ta ei teab, et kui ta ei tee oma tegevusega ka teiste elu tsipagi paremaks, siis on see täielik ajaraisk.
6. Eluterve pohhuist teab, et kui ta reha kellelegi kodaratesse ajab, siis varem või hiljem saab ta ise ka selle rehaga vastu molli.
7. Eluterve pohhuist teab, et isegi kuivand sitt haiseb. Seepärast proovib ta vabandada kohe kui ta on aru saanud, et ta on mingi käki keeranud või kellegi tundeid riivanud.
8. Ühel õhtul murdis varas eluterve pohhuisti koju ja hakkas toppima asju kotti. Eluterve pohhuist tuli ka toa nurgast välja ja hakkas asju varga kotti juurde panema. «Mida paganat sa teed?» küsis varas hämminguga. «Aaaa… ma arvasin, et me kolime, seega mõtlesin, et aitan sul pakkida.»
9. Elutervele pohhuistilie pidi sõber külla tulema aga tal sai liiklusummikus telefon tühjaks ja ta jõudis pool tundi hiljem. Sõber oli lahkunud ja kirjutanud tema uksele sildi «Sitapea!» Eluterve pohhuist põrutas kohe sõbra juurde ja kui too ukse avas, ütles eluterve pohhuist: «Vabandan, ma jäin lootusetult hiljaks ja ei saanud sind teavitada aga kui ma koju jõudsin, nägin ma, et sa kirjutasid oma nime minu uksele, seega ma tulin siia nii kiiresti kui võimalik.»
10. Eluterve pohhuist teab, et selle asemel et halada «Miks see küll minuga juhtus?!» on palju nutikam küsida «Mida ma nüüd saaksin ette võtta?» või «Mis ma sellest õppisin?»