:format(webp)/nginx/o/2021/04/02/13709419t1h8b8c.jpg)
Ulla-Maija Paavilaineni kirjutatud ja Heliose kirjastatud raamatus «Suurim neist on armastus» räägib autor Marimekko mõjuka naise Kirsti Paakkaneni loo. Avaldame raamatust katkendi, mis räägib naise auks korraldatud suurejoonelisest lahkumispeost.
Naine, kellel on võime näha inimese sisse ja äratada temas kõige võimsamad tunded!
/nginx/o/2021/10/13/14135013t1h8dce.jpg)
Armas Kirsti!
Mika Ihamuotila korraldab Kirstile suurejoonelise lahkumispeo, mis toimub 9. veebruaril 2008 Suvilahtis. Kattilahalli kõrge ja avar saal on maast laeni armastust täis.
«Tundus, nagu oleksime pilves olnud,» iseloomustas toimuvat üks tollastest töötajatest. Iga osakond on välja mõelnud oma etteaste. 16 aastaga kasvanud armastus ja tänutunne ületavad terve mõistuse piiri ning loovus ilmneb kingitustes ja kõnedes.
Kari Miettinen parafraseerib peokõnes Victor Hugod: «Miski pole maailmas nii väärtuslik kui õigel ajal sündinud õige idee. Ärimaailmas kehtib see kindlasti.»
«Kas Marimekko ostmine olnuks 1991. aastal Kirsti jaoks võimalik ilma Womenata?» küsib Miettinen.
«Võibolla. Kuid kindel on see, et Womena lihvis Kirsti teemandil just neid külgi, mida julge hüpe uude valdkonda eeldas: sihikindlust, isiksusest lähtuvat juhtimisfilosoofiat, oskust teha kiireid otsuseid, maitsekust, laialdast tulevikunägemust ja riskijulgust. Womena edulugu tegi Kirstist selle tugeva, targa, vastupidava ja hinnatud ärinaise, keda Marimekko oma päästjana vajas,» ütleb Miettinen oma kõnes.
Kirsti saab endale mälestuseks voldiku, kuhu ettevõtte erinevad osakonnad on oma õnnitlusi kirjutanud. Mitmed on meenutused riimidesse sättinud:
«Tuhat tänu aastaist neist,
rõõmurohkeist, tormiseist.
Need veetsid meiega tööd tehes,
nüüd pöörad elus uue lehe.
Me ei taibanud sind tänada varem,
täna ükski sõna ei tundu enam teisest parem.
Seda ehk tead – sind eal ei asenda keegi,
sulle õnne soovime, mida tahes nüüd teedki.
Tervist soovides Sulkava tehase rahvas.»
«Armas Kirsti,
oled teinud üht ja teist, ringi rännanud,
ehk vahel miski nukraks teind või hullult häirinud.
Kui tulid Marimekkosse ja ennast näitasid,
ei märganudki kohe me, kuis rõõmust toad kõik täitusid.
Sa särtsuga meid laadisid ja tahtmist täis sai meel.
Nüüd teame seda kindlasti, ent lahku viib meid tee.
Lao rahvas.»
Kitee tehase personal tänas nii: «Kui Sina ei oleks Marimekkosse tulnud, siis eeldame, et nii nagu mujal rõivatööstuses juhtus, oleks juhtunud ka meiega – tehase tegevus oleks lõpetatud.»
Kodumaise müügi osakond teeb ettepaneku, et Kirsti võiks talle armsa ujumisharrastuse kõrval jätkata ka Spedega koos alustatud golfi mängimise harrastust:
«Meie meelest sobib golf sulle hästi, sest sulle meeldib liikuda ja suhelda ning kahtlemata oled sa lõbus mängukaaslane, kelle silmist võib väljakul vajadusel sädemeidki lüüa. Ja üleüldse: golf on rahvusvaheliselt tuntud, täpselt nagu Sina, Kirsti!»
Kingituseks leidis ja viimistles müügiosakond maailma kauneimad golfikindad ning golfipallid, millele oli graveeritud Kirsti nimi.
Trükiosakonna rahvas meenutab, kuidas äsja Marimekkos tööd alustanud Kirsti, nähes ettevõtte fuajees Fandango kanga pannood, kujutles, et kangal võiksid olla tema lemmikvärvid – kuldne ja must.
«Sellest projektist sai alguse meie suurepärane koostöö, mis pidas tänu ühisele usule tulevikku vastu tõusude ja mõõnade.»
Marimekko kauplused kirjutasid Kirstile räpplaulu, kus öeldi muu hulgas:
«Said kliendid ja meidki sa oma peo pealt sööma, vahel pidid küll tempot ägedamalt lööma.
Maha meid jätad, su oma pere, nüüd Mika hooleks,
eks näis, mis räpi me temast kord veel loome.
Aga hei, Kirsti, oled terasest, kuid üldse mitte hall.
Raudne siiski, see vankumatu mall.»
Kangatsehhi tootejuht Marja Hinttula kirjutab:
«Sul on võime näha inimese sisse ja äratada temas kõige võimsamad tunded. Sina suudad igas inimeses luua tunde, et ta on ainulaadne, seda hoolimata sellest, kas see inimene kuulab sind suures rahvahulgas või vestleb sinuga nelja silma all ... Elu sinu kõrval on nagu draamast ette hoiatamata komöödiaks muutuv näidend, mille lavastaja oled sina, ja kus kõigi osatäitjate rollid pidevalt vahetuvad.»
Mika Piirainen ja Samu-Jussi Koski kingivad Kirstile kõrvaklapid, millega ta saab ujudes prantsuse keele tunde kuulata.
Õmblusosakond kingib Kirstile igavese kinkekaardi armsaks saanud musta sametipintsaku soetamiseks (et tal neist ka edaspidi kunagi puudust ei oleks) ning tema lemmikkangastest tehtud lapiteki.
Marimekkos ei ole olnud kombeks pidada personali tantsuõhtuid, ent kui nüüd bänd mängima hakkab, läheb kogu seltskond tantsupõrandale. Lahkumispidu on meeldejääv ja üksmeelne.
Kirsti juhtimise viis on olnud loomult kiire ja valjuhäälne. Üks mujale tööle asunud juht tõdeb, et mõistnud alles hiljem, kui olulist rolli otsekohesus juhtimises mängib. «Ettevõtte kultuuri seisukohalt on parem, kui asjad öeldakse välja otse ja valjuhäälselt ning klaaritakse kohe.»
Piia Rossi sõnul on ta Kirstilt õppinud seda, et keerulised asjad tuleb selgeks rääkida.
«Kui mõni asi jääb kriipima, siis tuleb seda kohe öelda. Olin Marimekkos Kirstiga koos pea paarkümmend aastat. Minuga ei toimunud ühtegi arenguvestlust, kuid sellest hoolimata teadsin ma täpselt, kus ma oma arengus parasjagu olen. Tagasisidet võiks töötajale anda kasvõi igapäevaselt.»
Lahkumispeol oli kogu kriitika unustatud.
«Teie olite minu perekond,» ütleb Kirsti.
Ilmaletoomised olid keerulised, lapsed kasvasid jonnieast välja.
«Kui olen kellegi puhul mõelnud, et ta on inimene õigel kohal, siis see oli mu endine sekretär Päivi Santala,» ütleb Kirsti 2019. aasta sügisel.
Santala tuli 1991. aastal Marimekkosse koos kunstnik Marja Kurki äriga ning töötas Kirstiga 2008. aastani.
«Kui ilusti oskas ta mind toetada, püsides ise kogu aeg märkamatult taustal ning samas pidevalt olulistest küsimustes assisteerides. Ta otsekui luges su mõtteid ja kõik püsis graafikus. Tunnen tema vastu määratut austust ja hindan teda igavesti,» tunnistab Kirsti. Nende sõprus kestab endiselt.
Päivi Santala aitas Kirstil toime tulla ja asju kavandada, ta mängis ettevõtte personalisuhetes olulist rolli. Santala lojaalsus Kirsti vastu püsib. Selle raamatu tarvis ta intervjuud anda ei soovinud.
Marimekkost lahkudes jagab Kirsti kogu oma vara töötajatele võrdselt laiali. Disainer Mika Piirainen saab Cartelli laekad. Moelooja Samu-Jussi Koski saab endale Kirstile aastate jooksul kingitud maalid. Koski saab ka Kirsti Paakkaneni fondi stipendiumi, et alustada oma rõivakollektsiooni «Samuji» loomist. Kingitusest on kasu. Koskil ei oleks karjääri, kui Kirsti ei oleks talle Marimekkos võimalust andnud. Kirsti julgustus on paljudele disaineritele hoogu andnud. Ta on järeleandmatu ja nägemuslik õpetaja. Ta ei jäta kunagi midagi poolikuks ja kõik tuleb teha viimase peal hästi. Mõned asjad jäävad majja lihtsalt mälestuseks.
Marimekkos on siiani alles kast, milles on Kirsti erinevad kingapaarid