/nginx/o/2021/10/20/14153263t1h4393.jpg)
Kui teie meeleolu on kohutav ja lemmiksaated ega maitsvad toidud enam ei aita, peaksite proovima lugeda raamatuid, mis aitavad reisida täiesti uude maailma. Nende raamatute lehtedel pole õnne retsepti, kuid need juhivad teid kurbadest mõtetest eemale. Head lugemist!
«Minu isa suri üksteist aastat tagasi. Olin siis alles neljane. Ma ei uskunud, et kuuleksin temast veel midagi, kuid nüüd kirjutame koos raamatut.»
Raamatu minategelase Georgi elus paistab olevat kõik tavaline: tal on ema ja kasuisa ja väike õde, koolis läheb tal hästi ja tema eriline huvi on astronoomia.
Ühel täiesti tavalisel päeval juhtub aga midagi tavatut: kaua tööriistakuuris seisnud punase lapsevankri voodri vahelt tuleb välja kiri, mille on Georgile kirjutanud tema isa enne oma surma. Kirjas jutustab isa loo salapärasest Apelsinitüdrukust ja esitab Georgile küsimuse, mis noormehe elu põhjalikult sassi lööb.
Armastatud raamatute «Koera elu mõte» ja «Koera teekond» autorilt. Vaata ka samanimelist filmi! Lucas Ray suureks hämmastuseks ilmub mahajäetud hoonest välja imearmas kutsikas, kelle silmis on inimese tähelepanu kõige imelisem asi maailmas. Noormees võtab koera koju kaasa, olgugi et korteris, kus ta oma emaga elab, ei ole loomapidamine lubatud.
Kutsikas, kes saab nimeks Bella, ei taipa küll kõikide mängude, näiteks mittehaukumise mõtet, ent tema ja Lucase vahel tekib kiiresti side. Koera peitmine naabrite eest muutub üha keerukamaks ja Lucas hakkab Bellat salaja veteranide ameti haiglasse tööle kaasa võtma. Seal pakub Bella rõõmu ja tröösti just neile, kes seda üle kõige vajavad.
Ent kui loomapüüdja koera võõrandab ja varjupaika viib, sest Denveris on pitbullide pidamine keelatud, ei jää Lucasel üle muud kui koer senikauaks hoiukodusse saata, kuni ta olukorrale lahenduse leiab. Aga lahusolekust masenduses Bella ei kavatsegi oodata. Ta asub pealtnäha võimatule ja unustamatult seiklusrikkale teekonnale läbi Colorado metsiku looduse, et läbida nelisada miili, mis teda kodust ja Lucasest lahutavad.
Californias Central Valleys saavad kokku viis naist ja üks mees, et arutleda Jane Austeni romaanide üle. Selle kuue kuu jooksul, mil nad kohtuvad, pannakse proovile abielud, algavad armulood, ebasobivad olukorrad muutuvad sobivaiks ja sünnib armastus.
Pühendunud Austeni lugejatele valmistavad rõõmu romaani põimitud Austeni-kajastused, aga paljud lugejad võivad nautida lihtsalt kujutlust ja häält, mis hoolimata kahe sajandi pikkusest distantsist ühendavad kahte suurt ebamaise olustikukomöödia kirjanikku.
See on romaan, mille Jane Austen oleks kindlasti kirjutanud, kui ta elanuks kahekümne esimese sajandi Californias.
Alexi iga päev on võitlus selle nimel, kuidas eristada tegelikkust ja väljamõeldut. Sõjas skisofreenia vastu on Alexi relvadeks vankumatu otsusekindlus, fotokas, ennustuskuul ja tema ainus liitlane (omaenda väike õde) ning eesmärgiks püsida täie mõistuse juures piisavalt kaua, et saada sisse ülikooli. Ta on oma väljavaadetes võrdlemisi optimistlik, aga siis algab kool ja ta kohtab Milesi.
Kas ta ei kujutanudki Milesi ette? Enne kui Alex seda taibatagi jõuab, on ta endale leidnud sõbrad, käib pidudel, armub ja kogeb kõiki tavalisi teismeeaga kaasnevaid katsumusi. Aga Alex on harjunud olema hull. Ta ei ole valmis olema normaalne.
Quentin Jacobsen on kogu elu armastanud ohutust kaugusest hunnitult seikluslikku Margo Roth Spiegelmani. Margo on alati olnud suurejooneliste aktsioonide planeerija ning siiani on ta neid täide viinud üksinda. Kuni ühel õhtul praotab tüdruk Quentini toa akent ja ronib tema ellu. Riides nagu ninja, kutsub Margo Quentinit geniaalsele kättemaksuaktsioonile ning poiss otsustab kaasa lüüa.
Kui nende öine seiklus lõpeb ja uus päev koidab, avastab Q, et mõistatuslik Margo on ise muutunud müsteeriumiks. Kuid Margo on jätnud talle vihjeid. Quentin alustab tüdruku otsinguid, aga mida lähemale ta tüdrukule jõuab, seda vähem näeb ta temas tüdrukut, keda arvas end tundvat…
Marchi pere õed Louisa May Alcotti menukast romaanist «Väikesed naised» on võitnud põlvkondade viisi igas vanuses lugejate südameid. Siin on andekas sahmerdaja ja tulevane kirjanik Jo, traagiliselt habras Beth, kaunis Meg ning romantilise meelelaadiga ja ärahellitatud Amy, keda seob siiras õdede vaheline armastus ja raskused kodusõjaaegsel Uus-Inglismaal.
Pole saladus, et «Väikesed naised» põhineb kirjaniku enda lapsepõlvel. Sel ajal, kui tema vabamõtlejast isa käis läbi mitme silmapaistva meeskirjanikuga, elatas Louisa ennast ja oma õdesid ise, tehes «naiste töid», nagu õmblemine, pesupesemine ja koduteenijannana töötamine. Kuid peagi mõistis Louisa, et võib kirjutades rohkem teenida.
Talle kestvat kuulsust ja rikkust toonud «Väikesed naised», mis on kaugel kirjastaja tellitud «tüdrukute raamatust», käsitleb selliseid ajatuid teemasid nagu armastus ja surm, sõda ja rahu, raskused isiklike ambitsioonide ja perekondlike kohustuste sobitamisel, ning Euroopa ja Ameerika kultuuride kokkupõrked.
«Suured loomad, väiksed loomad» on loomaarsti igapäevaelu kujutavate juttudega tuntuks saanud James Herrioti autorinime kandva kirjaniku esimene teos, mis pani aluse tema maailmakuulsusele. Südamlikult ja muheda huumoriga vestab Yorkshire´i loomatohter lugusid oma suurtest ja väikestest patsientidest, kelle muret ta mõistab sõnadetagi, ja nende patsientide peremeestest, kes mõnikord vajavad abi ja toetust enamgi kui nende neljajalgsed sõbrad.
Omanäoline armastusromaan, mille tegevus toimub ühes Läänemere sadamalinnas, mille lugupeetud linnapea on aastaid armastanud oma võluvat sekretäri, kes on, ehkki õnnetult, abielus. Humoorikalt kirjeldatakse nende suhte tekkimist, arenemist ning katkemist saatusliku juhuse tõttu.
Minajutustajaks on linna kaitsepühak, tuhande kahesaja aastane habemik nunn. Värvikate tegelaste seas on nõidumisega tegelev restoraniomanik, eriskummaliste hobidega advokaat ja viirastuslik tsirkusetrupp.
Muriel Barbery «Haldjate elu» on müstiline lugu kahest üleloomulike võimetega orvust Mariast ja Clarast. Maria elab Prantsusmaal Burgundia üksildases külas ja ta suudab kõneleda loodusega. Clara kasvab üles Itaalias Abruzzo mägikülas ja on ebatavalise muusikaandega.
«Haldjate elu» on justkui muinasjutt ja samas fantaasiakirjandus, ent eelkõige on see igavikuline lugu hea ja kurja võitlusest. Romaani tegevus kulgeb määratlemata ajas, oma rolli mängivad müüdid, legendid ja rahvauskumused. Barbery lopsakas stiil on viimseni lihvitud ja keel kohati arhailise maiguga.
Eva ja Jim on 19-aastased Cambridge’i üliõpilased, kui nende teed 1958. aastal esimest korda ristuvad. Jim kõnnib mööda teerada, kui talle jalgrattaga lähenev naine koerale otsasõidu vältimiseks kõrvale põikab. See, mis siis juhtub, paneb paika nende ülejäänud elu.
Kirjanik Laura Barnett jälgib Eva ja Jimi tuleviku kolme eri versiooni, nii koos kui ka eraldi, ja toob nii lugejateni nende armastuse loo. Kord võtab see lugu ühe kuju, siis teise, kord käändub sinna, siis tänna, ent ikka jõuab välja tänapäeva ja paneb meid juurdlema selle üle, kuidas väikesed otsused võivad muuta tervet meie elukäiku
Jaanuar 1946: Kirjanik Juliet Ashton otsib teise maailmasõja painetest taastuvas Londonis teemat oma järgmise raamatu jaoks. Ta ei oskaks uneski arvata, et leiab selle tänu kirjale, mille saadab võõras mees, kes elab Suurbritanniale kuuluval Guernsey saarel, mis oli sõja ajal natside poolt okupeeritud. Too mees märkab oma lemmikraamatu sisekaanel Julieti nime ning võtab temaga ühendust.
Juhusest alanud kirjavahetus tõmbab Julieti võõra mehe ja tema sõprade maailma, kes kõik kuuluvad Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Seltsi. See omapärane ühing sünnib salaja söödud seapraest ning aitab rasketel okupatsiooniaastatel üksteise ja raamatute toel hakkama saada. Juliet astub seltsi värvikate liikmetega ridamisi kirjavahetusse, õppides tundma nii seda saart, kui ka selle asukate tormilisi elukäike. Kirjavahetus päädib sõiduga saarele, mis muudab naise elu igaveseks.
«Päeva riismed» on vaade täiuslikule Inglise ülemteenrile ning tema kaduvale väikesele maailmale sõjajärgsel Inglismaal. Pärast kolmekümneaastast teenistust vaatab Stevens puhkusereisil olles tagasi oma karjäärile Darlington Hallis, otsib mälusoppidest kinnitust, et on töötanud «suurepärase härrasmehe» juures. Ometi hiilivad ta mälestustes ka kahtlused lord Darlingtoni tõelise pale suhtes ja tema kindel usk oma
peremehesse kipub vankuma.
Barbara Parker valitakse 1964. aasta Miss Blackpooliks. Tüdrukul pole aga mingit soovi olla iluduskuninganna. Ta tahab inimesi naerma ajada nagu tema kangelanna, Ameerika teletäht Lucille Ball. Nii jätab Barbara Blackpooli ja oma pere, sõidab Londonisse ning leiab tööd kaubamaja kosmeetikaletis.
Ent kuidas ilusaid tüdrukuid tulvil linnas tähelepanu köita? Juhuslik kohtumine agendiga toob Barbarale nii uue nime kui ka BBC uue komöödiasarja prooviesinemise. Sophie Straw on valmis telepubliku südant vallutama.
Neil erinevatel koomilistel, sooja pilguga inimese sisse vaatavatel lugudel on üks ühine nimetaja: kirjutusmasin. Mõnes neist on sellel väiksem roll, mõnes suurem. Kirjutusmasin esindab paljudele teatavat käsitööoskust, ilu ja isikupära, mida on moodsas maailmas aina raskem ja raskem leida. Ometi on Tom Hanks neis lugudes selleni küündinud, just samasugusel tagasihoidlikult tundlikul moel, nagu oma filmirollides.
Kui õde-venda Marilla ja Matthew Cuthbert otsustavad võtta vaeslaste varjupaigast endale talutöödele abiks poisi, pole neil aimugi, kuidas kogemata kombel Rohelistesse Viilkatustesse saadetud punapäine tüdrukunääps nende elu pea peale pöörab.
Romantiline lugu tundlikust ja kärme keelega Anne Shirleyst, kelle päikeseline loomus ja äärmiselt elav kujutlusvõime toovad talle niihästi hulganisti sõpru kui ka paksu pahandust. Raamatu järgi on tehtud näidend ja muusikal, vändatud film ja teleseriaal ning multifilm.