Näitleja Daniel Radcliffe'i lemmikraamatud, mis on ilmunud ka eesti keeles

Copy
Daniel Radcliffe.
Daniel Radcliffe. Foto: Vianney Le Caer/Scanpix

Pole saladus, et Daniel Radcliffe on innukas lugeja. Olgugi, et Harry Potteri kehastamisega kuulsaks saanud näitleja on kokku ajanud arvestatava varanduse, ei ole tal kallist maitset ja mehe sõnul on tema peamiseks kuluallikaks hoopis raamatute ostmine. Teie ees 4 eesti keeles ilmunud teost, mille leiab Radcliffe lemmikraamatute nimekirjast.

«Hirm ja jälestus Las Vegases» Hunter S. Thompson
«Hirm ja jälestus Las Vegases» Hunter S. Thompson Foto: Raamat

«Hirm ja jälestus Las Vegases» Hunter S. Thompson

Aga meie reis oli teistsugune. See pidi klassikalisel moel kinnitama kõike õiget ja ausat ja sünnist ameeriklase iseloomus. See oli võimas füüsiline lugupidamisavaldus selle riigi ulmelistele võimalustele - mis on aga avatud tõeliselt meelekindlate ees. Ja meelekindlust oli meil kõriauguni.

Hullumeelne ja kultuslik Hirm ja jälestus Las Vegases kirjutab kahe mehe, ajakirjandusdoktori Raoul Duke'i ja tema advokaadi doktor Gonzo veidraid narkootikumidega vürtsitatud seiklusi värvilises-närvilises Las Vegases. See on ühtaegu hümn individuaalsele eneseväljendusele ning tagasivaade 1960ndate kirjule plahvatusele USAs.

«Kesköö lapsed» Salman Rushdie
«Kesköö lapsed» Salman Rushdie Foto: Raamat

«Kesköö lapsed» Salman Rushdie

«Kesköö lapsed» on india kirjaniku Salman Rushdie teine romaan, mis aastal 1981 tõi talle rahvusvahelise tunnustuse. Raamatu peategelane Saleem Sinai on sündinud samal silmapilgul India iseseisvusega ning romaani üheks läbivaks motiiviks ongi paralleelid Saleemi ja tema kodumaa saatuses. Saleem ei ole ainus – lisaks temale sündis tol saatuslikul kesköötunnil veel tuhat last, kes said ilmale tulles kaasa mõne imelise või üleloomuliku ande. Kesköö lapsed võiksid olla India tulevikulootus, kuid noort iseseisvat riiki ohustavad sõjad ning kummitab demokraatia kriis, mis tipneb 1975-1976 aasta eriolukorraga. Alates lapsepõlvest, läbi paljude kummaliste seikluste ja ootamatute kokkulangemiste otsib Saleem vastust küsimusele, kes ta õigupoolest on ja mis on tema eesmärk elus – oma teel kohtab ta usku ja uskmatust, puhtust ja roppust, armastust ja reetmist.

«Vanamees ja meri» Ernest Hemingway
«Vanamees ja meri» Ernest Hemingway Foto: Raamat

«Vanamees ja meri» Ernest Hemingway

«Vanamees ja meri», Hemingway tuntuim teos, ilmus esimest korda 1952. aastal ning tõi autorile Pulitzeri auhinna. Kindlasti oli sellel raamatul oma osa ka Hemingwayle Nobeli auhinna määramisel. Algselt oli autoril suurejooneline plaan kirjutada mahukas triloogia ehk suurromaan mere, õhu ja maa elementide taustal. Paraku jäid teised romaanid üksnes kirjaniku kujutlusse, paberile jõudis üksnes nn mereromaan.

Ehkki pealtnäha on tegu lihtsakoelise looga vana kaluri kalapüügiretkest, mis kujuneb tõsiseks emotsionaalseks katsumuseks, on «Vanamees ja meri» tegelikkuses rikas teos, mille sisemine keerukus iseloomustab suurt kirjandust. Hemingway armastab retoorikat ning apelleerib tihti lugeja tunnetele, sentimentaalsusele. 1954. aastal on ta seletanud: «Ma püüdsin kujutada reaalset vanameest, reaalset poissi, reaalset merd ja reaalset kala, ja reaalseid haisid. Aga minu kujutatud elutruuduses ning ehtsuses tähendavad nad ka palju muud.» Tõsi: tegu on mitmeplaanilise ja mitmetähendusliku mõistujutuga, kus kujutatakse inimest, alistamatut kaotajat, oma eluvõitluses, samuti aga ka inimese ja looduse igipõlist vastandlikkust ja samal ajal ka ühtekuuluvust.

«Meister ja Margarita»Mihhail Bulgakov
«Meister ja Margarita»Mihhail Bulgakov Foto: Raamat

«Meister ja Margarita» Mihhail Bulgakov

Parandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab «Meister ja Margarita» vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis «Tristan ja Isolde» või «Romeo ja Julia». Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles