Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor paljastab viis vandenõuteooriat natside kohta

Copy
Pildil Adolf Hitler, märts 1938.
Pildil Adolf Hitler, märts 1938. Foto: AP / Scanpix

Ilmunud on Richard J. Evansi raamat «Natsid ja vandenõuteooriad. Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad».

Richard J. Evans, «Natsid ja vandenõuteooriad».
Richard J. Evans, «Natsid ja vandenõuteooriad». Foto: Raamat

Käsitus, et juhusel ei ole ajaloos kohta, et kõik toimuv on kurja plaanivate inimrühmade salasepitsuste tagajärg, on sama vana nagu ajalugu ise. Ent 21. sajandil levivad vandenõuteooriad üha laiemalt, ammutades jõudu internetist ja suhtlusmeediast ning saades kannustust «tõejärgse ajastu alternatiivsetest faktidest».

Raamatus «Natsid ja vandenõuteooriad» uuritakse põhjalikult viit väidetavat vandenõu, mida nii ajaloolased kui ka konspiroloogid on seni käsitlenud eraldi:

1) juudid sepitsesid vandenõu inimkonna allutamiseks;

2) Esimese ilmasõja lõpul lõid sotsialistid ja juudid Saksa armeele noa selga;

3) natsid süütasid võimu haaramiseks Riigipäevahoone;

4) Rudolf Hess lendas Suurbritanniasse Hitleri korraldusel, et esitada rahutingimused, mille Churchill maha vaikis;

5) Hitler ei surnud 1945. aastal Berliinis, vaid elas veel pikki aastaid Lõuna-Ameerikas.

Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor Richard J. Evans näitab neid väiteid meile uues valguses ja paljastab mõned üllatavad ühisjooned.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles