Sinijärv soovitab arukat kliimateemalist raamatut, mis teeb lugeja targemaks

Christiana Figueres. Foto: ERIC BARADAT/AFP/Scanpix

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Christiana Figuerese ja Tom Rivett-Carnaci teost «Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis».

Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac, «Tulevik on meie teha». Foto: Raamat

See on üks arukamaid kliimateemalisi raamatuid, mis viimasel ajal lugemislauale jõudnud. Ta mõistab nimelt arukas olla nii sisu kui serveeringu suhtes. Ei kuku ideoloogilisse kõmistamisesse, küll aga pakub ohtrasti võimalusi kaasa mõelda ja näitab kätte mitmeidki võimalusi, kuidas väikeste muudatuste kaudu suurteni jõuda.

Kliimast ja selle muutumisest ja inimese osast selles on aastakümneid väga palju kõneldud ja kirjutatud. Ja õige ka. Kui ei muud, on tegu põneva mõttemänguga, mille päriseluline tulemus suuresti ennustamatu. Õnne peab ka olema. On omaette imestus- ja imetlusväärne, et inimkond on sedavõrd lühikese ajaga nondele asjadele osiselt mõtlema suutnud hakata. On rõõmus oht, et mõtleb välja üht-teist toimivat ja loovat. Mittetoimiva ja lagastava väljamõtlemine osutus liigagi lihtsaks.

Muidugi on kasinama elujärje ja inimkonna ellujäämise probleemistikku keerukas müüa inimesele, kes muudsugust elujärge näinudki pole ja kel isikliku ellujäämisegagi piisavalt igapäevast tegemist. Kuid see võib olla võimalik, sest see on vajalik ja pihta hakata võiks enne, kui vastikud vältimatused ees seisavad. Olen üsna kindel, et poole väiksemat inimkonda tänaste ja tulevaste teadmiste ja oskuste juures suudab planeet rahulikult kanda. Nii et kui seada eesmärgiks vähem inimesi, ent sellevõrra targemaid, siis see peaks täiesti tehtav olema. Sealjuures ilma sõdade ja tõbedeta. Saja aasta pärast on valdav enamus täna elus olijaist niikuinii kusagil mujal kui elus. Saagu meid vähem, saagu me head. Viimase sajandi megaiive on niikuinii toiminud peamiselt paikades, kuhu on juba jõudnud meditsiin ja toiduabi, aga mitte veel haridus ja heaolu. See muutub. Ja Eesti saab jälle olla teenäitaja kestliku kahanemise osas. Nii hoida!

Targemaks muutumise jätkamiseks soovitan optimisti teejuhti julgesti. Lõpus on kirjas hulk raamatuid, mida huvi korral lisaks lugeda.