/nginx/o/2021/11/02/14179762t1hd3bb.jpg)
Teie ees on 8 teost, mis on inspireerinud Lõuna-Aafrika päritolu Ameerika Ühendriikide ärimagnaati, inseneri, leiutajat ja investorit Elon Muski. Mees on mitmete tuntud ettevõtete asutaja või kaasasutaja, nende hulgas on näiteks Tesla, Inc.
8 raamatut, mis on inspireerinud multimiljardär Elon Muski
Lugu intellekti tulevikust on samahästi ka lugu kogu maailma tulevikust. Autor küsib olulisi küsimusi: mis näiteks juhtub siis, kui masinad ületavad inimesi üldintellektis? Kas inimkonda tabab seejärel häving? Samas nendib Bostrom, et esmalt peavad inimesed tehisintellekti ikkagi ise looma. Seega – kuidas tekitada «kontrollitud plahvatus»?
«Me hetkel veel ei tea, kuidas inimese mõistus töötab, kuid on selge, et varem või hiljem suudame luua oma mõistusest nutikamaid masinaid. Nick Bostrom esitab sisuka ja ja kaalutletud visiooni sellest, mida superintellekt kaasa tuua võib ja mida me juba täna selle suhtes ette võtma peaksime. See on raamat kõigile, keda huvitab inimkonna tulevik,» arvab Jaan Aru, TÜ arvutiteaduse instituudi kaasprofessor.
Üksikule saarele sattunud poiste seas tekkivates suhetes on geniaalselt kokku võetud inimühiskonna tekkimise mehhanism, selle julmus, haavatavus ning ebatäiuslikkus, aga ka üllatav elujõud.
Ameerika ulmekirjanduse klassiku R. A. Heinleini (1907-1988) ühe kuulsama romaani tegevus toimub 21. sajandi teisel poolel Kuul, millest Maa on teinud karistuskoloonia, kuhu saadetakse kurjategijaid ja poliitilisi õõnestajaid. Küüditatute hinges põleb unistus vabadusest. Ühekäeline raalitehnik, noor naisagitaator ja eakas akadeemik panevad aluse vastupanule, mille sihiks Luna iseseisvus. Selles abistab neid superraal nimega Mike, kellel on tekkinud eneseteadvus ja vaba tahe.
Robert A. Heinleini (1907-1988) kultusteos ilmus 1961. aastal ja kuulub tänaseks ulmekirjanduse kullafondi. See on lugu Marsil kasvanud inimesest nimega Valentine Michael Smith, kes saabub noormehena tagasi Maale, õpib tundma inimelu ning viimaks võtab ette katse parandada selle puudusi. Satiirilises vaimus kirjutatud teose teemadeks on isiku- ja seksuaalne vabadus, isemõtlemine ja vastutus ning organiseeritud religiooni mõju. Teos andis tugeva tõuke 1960ndate lõpu kontrakultuurile, mille jaoks sai sellest omamoodi manifest.
Venemaa ajaloos kõrguvad Katariina II ja Peeter I Romanovite dünastias oma võimetelt ja saavutustelt ülejäänud neljateistkümne tsaari ja keisrinna kohal. Katariina viis Peetri pärandit edasi. Peeter andis Venemaale «akna Läände» Läänemere kaldal, Katariina avas teise akna Mustal merel.
Peeter importis Venemaale tehnoloogia ja valitsusinstitutsioonid; Katariina tõi Euroopa moraalse, poliitilise ja seadusandliku filosoofia, kirjanduse, kunsti, arhitektuuri, skulptuuri, meditsiini ja hariduse. Peeter ehitas üles Vene laevastiku ja organiseeris armee, kes lõi üht Euroopa suurimat sõjameest; Katariina rajas suurima kunstigalerii Euroopas, haiglaid, koole ja orbudekodusid. Peeter lõikas maha habemed ja kärpis aadlike pikki rüüsid; Katariina veenis rahvast end rõugete vastu vaktsineerima.
Peeter tegi Venemaast suurvõimu; Katariina mitmekordistas Venemaa jõudu ja viis rahva kultuuri suunas, mis järgneva sajandi jooksul andis muuhulgas Puškini, Lermontovi, Gogoli, Dostojevski, Tolstoi, Turgenevi, Tšehhovi, Rimski-Korsakovi, Mussorgski, Glinka, Tšaikovski, Stravinski...
Milliseks kujuneb inimkonna tulevik alates päevast, mil õnnestub luua üliinimlik tehisintellekt? Seni on TI arengustsenaariumid olnud üksnes kitsa teadlaste ringi arutada, Max Tegmark aga toob selle üliolulise küsimuse kogu maailma avalikkuse ette. Kosmilisi mõõtmeid võttev lugu räägib elu võimalikest tulevikustsenaariumidest meie universumis.
Max Tegmark on Massachusettsi Tehnikainstituudi füüsikaprofessor ning Future of Life Institute’i (Elu Tuleviku Instituut) president. Ta on esinenud kümnetes populaarteaduslikes filmides ning tema kirg ideede, seikluste ja põneva tuleviku vastu on nakkav.
«Ka meie ajal leidub ikka veel kaardistamata alasid ja avastamata leiutisi. Selles raamatus näitab Peter Thiel, legendaarne ettevõtja ja investor, PayPali asutaja ja paljude teiste üliedukate ettevõtete käimalükkaja, kuidas leida võimalus nende uute asjadeni jõuda. Thiel leiab, et hoolimata säravate infotehnoloogiaseadmete pidevast täiustumisest, elame tehnoloogilise stagnatsiooni ajastul. Progress võiks toimuda mis tahes tööstus- või ärivaldkonnas.
Kui teha seda, mida keegi teine juba oskab, liigub maailm alates ühest punktini n. Kui aga teha midagi uut, siis liigume nullist üheni. Järgmine Bill Gates ei ehita üles operatsioonisüsteemi. Järgmine Larry Page ei loo otsingumootorit. Homse päeva kangelased ei saavuta edu armutu turukonkurentsi võitmise abil. Nad ei konkureeri üldse, sest loovad midagi unikaalset.
See raamat pakub optimistlikke väljavaateid tulevikuprogressi võimalustele ja samas uutmoodi lähenemist innovatsioonile. Kõigepealt tuleb õppida esitama küsimusi, mis juhatavad meid ootamatutes kohtades peituvate väärtuste juurde.
Raamatus «Sõrmuse vennaskond» jätkab Tolkien «Kääbikus» alanud teekonda Keskmaal. «Kääbikus» kirjeldatud sündmustest on möödunud aastakümned. Päev–päeva järel kuldab päike ühtviisi rahulikku Maakonda ja näib, et miski siin maanurgas ei saa kunagi muutuda. Kääbikud elavad oma igapäevastes askeldustes ja paistab, et neid ei puuduta karvavõrdki mujal maailmas toimuv. Aga tõsi on, et mujal on toimumas suured muudatused. Must Isand Sauron on taas tõusnud ning pöördunud tagasi oma iidsesse kindlusesse, Musta Kantsi Mordoris. Nimi pole võõras isegi kääbikutele, sest tumeda varjuna vilksatab see nende vanades lugudes. Vaenlane kogub jõudu. Vari hakkab Keskmaal kasvama. «Kääbiku» kangelase Bilbo Bagginsi noor sugulane Frodo siirdub koos lähimate sõpradega retkele, mille eesmärgiks on aidata Keskmaa Vabadel Rahvastel seista vastu Musta Isanda kasvavale väele. Et maailm ei kattuks teise pimedusega. Retkel liitub nendega ka teisi Keskmaa Vabade Rahvaste esindajaid. Moodustatakse Sõrmuse Vennaskond.