Sinijärv soovitab: ei ole üldse miskine rahvaraamat, küll aga avardab silmaringi

Copy
Ehitustööd Tallinna sadamas D-terminali ees. Kui uskuda analüütikuid, siis ootab Tallinna Sadama aktsiat ees korralik tõus.
Ehitustööd Tallinna sadamas D-terminali ees. Kui uskuda analüütikuid, siis ootab Tallinna Sadama aktsiat ees korralik tõus. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda raamatut «Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid».

«Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid»
«Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid» Foto: Raamat

Väga chic, väga cool. Ütlemata tänapäevases võtmes (loe: keerukas lugeda) kujundus/küljendus. Hästi tihe ning hakkab nii silmadele kui ajudele. Mõtlemisainet jaotab heldel käel. Ei ole üldse miskine rahvaraamat. Küll aga avardab silmaringi, kui vähegi urbanistlikku kiiksu on.

Urbanistliku kiiksu all pean tegelikult silmas tegelikku huvi tegeliku linna tegeliku toimimise suhtes. Kel huvi on (noored kakud, Rootsi riistad, miks mitte), neile on tegu kohustusliku kraamiga. Ja küll juba leitakse ka asjaomased luubid, et läbi puurida imeilusatest, ent imetillukestest kaartidest ja skeemidest ning justap kalibreeritakse silmanägemine ning ajukeerd sobilikuks servast serva jooksvale tekstindamisele.

Sest sisu on ponnistust väärt. Neljandat põlve tallinlasena ahmin himukalt kõike, mida mu õpetet sõbrad mu sünni- ja kodulinna suhtes välja nuputavad. Ning nuputavad nad palju! Mitmeski kohas tuleb ahhaa-efekt, et oi, nimelt todasi mõtlin umbes aastal 1983, aga koolipoisina sinnapaika mõtteken jäigi, või et jajaa, sellest olen minagi kunagi kirjutanud, kuigi vast terake teise nuka alt.

Tallinn on linn, mida ei saagi lõpetada. Pole vajagi. Nood justnagu lõpetet linnad kipuvad endid uuesti alustama ning harutihti lõpeb see lõpetamatus hajutatuse, juhuslikkuse ja slummistumisega. Mõneski mõttes on Tallinna edenemine väljapoole vanalinna müüre kõige mainitu klassikaline näide. Kuidas tagasi tiheneda ja mida meile antuga peale hakata – selle mõistmiseks on siin suurepärane lähtematerjal.

«Lähtematerjal» ei ole päris ausasti öeldud. Nood lood on täie teadmise ja asjatundmusega kirja pandud, lõpuni mõeldud, terviklikud tõdemused. Lähtumiseks ikkagi head ja vajalikud ja vältimatud. Ma ei usu, et ükski linna, planeerimist või linnaplaneerimist õppiv tulevikutudeng stuudiumi lõpetab seda teost läbimata. Respekt. Ja naasama põnev lugemine ka.

Mõne kuu eest soovitasin siinsamas põhjaliku teost Tallinna parkidest ja haljasaladest. Kahe peale kokku saab linnahuviline rämeda laksu teavet ja meeleturgutust.

Tagasi üles