Ameerika näitleja Johnny Depp on innukas haruldaste raamatute koguja, kes on isegi kirjastamisega tegelenud. Kuulsal raamatusõbral on väljakujunenud ka mõned lemmikteosed. Ehk oled mõnda neist isegi lugenud? Pilk peale!
Näitleja Johnny Deppi 5 lemmikraamatut, mis on ilmunud ka eesti keeles
1919. aastal saab ühes kõrvalises Siberi linnakeses kokku ebatavaline seltskond.
Hullunud kokaiinisõltlasest komandör ja tema juhitud Tšehhi rügemendi riismed. Linnaelanikest koosnev salapärase enesesandistamisega tegelev müstiline ususekt. Imeilus lesk Anna Petrovna ja äsja linna saabunud võõras, talumatult atraktiivne noor revolutsionäär Samarin. Linna ümbritsevas metsas hulgub Venemaa põhjapoolseimast vangilaagrist põgenenud Mohikaanlane.
Seltskonna kokkupuuted muudavad väikest linna ja selle asukaid tundmatuseni.
«Suurim armastusakt» on detailideni ajastutruu, aga sisult ehmatavalt kaasaegne romaan, mis toob lugejani eepilise loo ihast ja ohverdusest - tänapäeva inimese muinasjutu.
***
Aga meie reis oli teistsugune. See pidi klassikalisel moel kinnitama kõike õiget ja ausat ja sünnist ameeriklase iseloomus. See oli võimas füüsiline lugupidamisavaldus selle riigi ulmelistele võimalustele - mis on aga avatud tõeliselt meelekindlate ees. Ja meelekindlust oli meil kõriauguni.
Hullumeelne ja kultuslik Hirm ja jälestus Las Vegases kirjutab kahe mehe, ajakirjandusdoktori Raoul Duke'i ja tema advokaadi doktor Gonzo veidraid narkootikumidega vürtsitatud seiklusi värvilises-närvilises Las Vegases.
See on ühtaegu hümn individuaalsele eneseväljendusele ning tagasivaade 1960ndate kirjule plahvatusele USAs.
***
«Teel» on road-movie laadis panoraamromaan Teise maailmasõja järgsetest Ameerika Ühendriikidest.
Romaani minajutustaja Sal räägib oma lihtsat ja realistlikku lugu kõnekeelsel ja ladnal moel – «nagu torust tuleb».
Romaani tegelaste käegalöömismeeleolu on tingitud sellest, et neil pole – peamiselt mõtlemisvõime tõttu – lihtsalt võimalik tõsiselt võtta jampsi, mis nende ümber toimub.
Nii ongi nad teadlikult luuserid, ja kuigi nad ehk suudaksid käituda normaalsete ühiskonnaliikmetena, ei saa nad seda teha, olles valgusega löödud...
***
Kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka.
Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast.
Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister.
Praegu tähistab «Meister ja Margarita» vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis «Tristan ja Isolde» või «Romeo ja Julia».
Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.
***
Charles Baudelaire'i «Kurja lilled» on enim loetud ja matkitud luuleraamat maailma kirjanduses. Tihti alustatakse sellest kogu moodsa luule ajalugu. Baudelaire oli esimene, kes loobus hõiskava, õhkava ja kaebleva luule kirjutamisest, tema luule on agressiivne, vastikust tekitav, julm ja tihti lugejat ründav.
Luulevihik sisaldab umbes kolmandiku «Kurja lillede» luuletustest, mis on tsüklitesse jagatud nii nagu originaalteos ja peaks seega andma aimu sellest luulekogust tervikuna.