Raamatus «Tänukaart Hitlerilt» ei tehta Soome SS-pataljoni mehi kangelasteks ega tambita ka mutta

Adolf Hitler 1934. aastal Nürnbergis. Foto: Imago stock&people/ Scanpix

Kirjastus Argo andis välja Jari Viléni ja Markku Jokisipilä raamatu «Tänukaart Hitlerilt», mis võtab SS-lase Jorma Laitineni 1941–1943 tehtud päevikumärkmetest tõukudes vaatluse alla Soome SS-pataljoni loo.

Välispoliitilisse isolatsiooni sattunud Soome riik andis Talvesõja järgses pingelises olukorras vaikse õnnistuse vabatahtlike värbamisele neist eraldi väeosa moodustamiseks Saksa relvajõududes. Omas ajas sai see kuuluda ainult Relva-SS-i. Juba Jätkusõja puhkemise ajaks muutus see otsus küll mittevajalikuks ja peagi lausa koormaks, kuid soomlastest vabatahtlikud osalesid siiski enam kui pooleteise aasta vältel lahinguis Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Seda väeosa käsitati Soomes kaua nn «pandipataljonina», paratamatu ohvrina riiklikele ja rahvuslikele huvidele. Kuid viimastel aastatel on selline lähenemine ägeda kriitika alla sattunud ning hakatud neid vabatahtlikke süüdistama või vähemalt kahtlustama ka osavõtus natside sõjakuritegudest. Suursaadik Jari Vilén ja professor Markku Jokisipilä revideerivad oma teoses samuti varasemat narratiivi, kuid teevad seda rahulikult, vaagivalt ja ajastu realiteetidega arvestades.

Jari Vilén ja Markku Jokisipilä, «Tänukaart Hitlerilt». Foto: Kirjastus Argo

Laitineni päevikuga paralleelselt kulgeb raamatus laiem kirjeldus sõjast ja soomlastest SS-vabatahtlikest. Autorid asetavad päevikumärkmeis kirjeldatud üleelamised Soome sõjaaegse välis- ja kaitsepoliitika taustale. Laitineni päevaraamatud on esitatud täielikul kujul, kärbeteta. Märkmed on tehtud hetkeolukorras ja -meeleolus, neid ei ole tagantjärele tsenseeritud ega muudetud ning need pakuvad autentse pildi rivisõduri argipäevast kodust kaugel, võõras mundris. Päevikulehekülgedelt jõuavad meieni nii kirjutaja noorus ja siirus kui ka kasvav kibestumus, tülpimus ja sõjaväsimus. Laitineni kirjeldused sellest, kuidas sakslased kohtlesid nii juute kui ka teisi kohalikke elanikke ja sõjavange, on oma sünguses jahmatavad ning kõnelevad vapustusest, mille nähtu ja kogetu soomlastest vabatahtlikes tekitas.

Raamatule kirjutas saatesõna Mart Laari. «Soome riigi hoiak soomlaste SS-pataljoni suhtes on kogu selle möllu keskel jäänud rahulikult väärikaks. Ei hüsteeritseta, vaid üritatakse tasakaalustatult küsimusele vastust leida. Neid mehi ei kuulutata kangelasteks ega tambita ka mutta, vaid võetakse sellisena, nagu nad on – osana traagilisest ajaloost Teises maailmasõjas, kus Soomel kõigile raskustele vaatamata õnnestus riigina siiski püsima jääda. Selleks andsid oma panuse ka Soome SS-pataljoni mehed. Sellist väärikust soovitaksin teistelegi…» kirjutab Laar.

Jari Vilén on Soome diplomaat ja poliitik. Ta on olnud Soome suursaadik Poolas ja Ungaris ning Euroopa Liidu suursaadik Euroopa Nõukogus. Enne diplomaadikarjääri oli ta parlamendisaadik ning Euroopa asjade ja väliskaubandusminister. Hetkel on ta Euroopa Komisjoni esinaise Ursula von der Leyeni nõunik Arktika küsimustes.

Markku Jokisipilä on Soome ajaloolane ja riigiteaduste doktor, Turu ülikooli professor. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid sõja- ja poliitilisest ajaloost.