Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Juhend vanemale: mida lapselt küsida ja mida mitte küsida

«Minu lapse hingeelu». FOTO: Erakogu

Meaningful Talks suhtluspäeviku «Minu lapse hingeelu» autorid Lilian Promet ja Kristi Jõeorg selgitavad, et avatud ja loominguliste küsimuste kaudu saame vastuseid nendele teemadele, mis on olulised. Teinekord ei oska laps ja ka meie ise ennast väljendada täpselt nii nagu teine osapool võiks meid mõista. Konkreetsete küsimuste küsimise abil on võimalus üksteise mõistmiseks suurem.

Küsimusel ja küsimusel võib olla väga suur vahe

Autorid toovad välja, et lisaks on ka erinevus kasutatavas hääletoonis ja kehakeeles, millega küsimust esitatakse. Vastus oleneb tihtipeale sellest, kuidas küsimust küsitakse. Kui küsimust esitatakse järsul hääletoonil ning domineeriva kehahoiakuga, siis võib vastajal tekkida hirm. Kui aga küsida küsimust viisil, mis on toetav — rahuliku hääletooniga ning taha nõjatuva kehahoiakuga—, on vastajal tõenäoliselt mugavam vastata.

«Ärge muretsege, kui teie laps ei ole esialgu küsimustele vastates põnevil. Ärge kiirustage teda kiiresti vastama, kui laps soovib mõelda. Lastele vastamiseks piisava aja andmine näitab, et olete tõeliselt huvitatud sellest, mida ta ütleb. Ja meie täiskasvanute jaoks on see suurepärane võimalus kasutada oma loovust ja kujutlusvõimet. Kas olete kunagi mõelnud, millal või miks me lõpetasime regulaarselt nn kastist väljaspool mõtlemise?» räägivad nad.

Hea küsimus:

«Isabel, kujuta ette, et kui sul on võimalik olla superkangelane, millised on su võimed ja mida saad nendega teha?»

«Isabel, kui sa mõtled enda peale, siis mis sulle enda juures kõige rohkem meeldib?»

Halvem küsimus:

«Milliseid superkangelase võimeid sa endale tahaksid?»

«Mis sulle enda juures kõige rohkem meeldib?»

Küsides lapselt küsimusi, võib juhtuda, et laps ei saa küsimusest või mõnest sõnast aru. Siis on oluline selgitada talle küsimuse sisulist mõtet või selgitada, mida tähendab mõni konkreetne sõna. See tegevus on väga hariv nii lapsele kui ka vanemale.

Oluline on ka see, et lapsel on küsimustele vastamiseks loodud turvaline keskkond, kus ta saab väljendada enda tundeid nagu armastus, viha, hirm, rõõm, kurbus, üllatus. Nii tekib turvaline keskkond, kus laps julgeb olla haavatav ja eksida või näidata välja teadmatust, kartmata hinnanguid või süüdistamist.

Head küsimused, mis aitavad vestlust hoida:

  • mida sooviksid veel selle kohta rääkida?

  • tõesti, mis siis juhtus?

  • kuidas sa tunned ennast peale juhtunut?

  • kuidas sa edasi tegutseksid?

  • … ja kuidas sa tundsid ennast pärast seda?

  • mulle meeldib sind kuulata. Kas räägime teinekord jälle?

Tagasi üles
Back