Endine vang esitleb pihtimuslikku raamatut suletud vangla territooriumil

Copy
Artikli foto
Foto: Arvet Mägi

25. novembril kell 19.00 toimub Andres Sarapuu raamatu «Purelevad koerad» virtuaalne esitlus, erikülaliseks on Üllar Saaremäe. See teos ei ole mingi tavaline raamat - seega ei saa olla ka raamatuesitlus tavaline ja toimub vanglas. Esitlust saab näha nii Facebookis kui ka Instagramis.

«Ühel päeval olin olukorras, kus vajasin nõu. Pidin elus edasi minema. Kuid keskkond, kus ma viibisin, ei olnud soosiv – see oli vanglamüüride vahel. Kriminaalse eluga olen seotud olnud 22 aastat. Olen neljal korral kinni istunud. Kõik algas 15-aastaselt lambavargusega. Järgnesid röövimised ja surmaga lõppenud kaklus. Olen löönud inimesel haamriga kolju sisse ja jätnud ta eluaegseks ohmakaks, gaasilõikuriga kõrvasid põletanud ja sõrmi otsast lõiganud,» tunnistab raamatu autor.

Andres Sarapuu, «Purelevad koerad».
Andres Sarapuu, «Purelevad koerad». Foto: Raamat

«Olen tänavale puistanud kümneid kilosid amfetamiini ja lugematul hulgal valget hiinlast. Olen ka ise süstlanarkomaan olnud ja sõltuvuses prostituutide teenustest. Mind ennast on kambakesi raudtorudega pekstud ja vaid smotrjašši armust ellu jäetud. Pojast, kes oli minu viimase arreteerimise ajal viie aastane, olen tänaseks moraalselt loobunud.»

Kümneaastase pingutuse tulemusel on Andres Sarapuu täna abikaasa ja isa, ettevõtja, katoliku kiriku liige, kes on lõiganud läbi kõik liinid oma minevikuga ja alustanud uut elu.

«Vastukaaluks kogu pasale, mida elus korda olen saatnud, tahan nüüd ühiskonnale midagi tagasi anda. Üks viisidest on kirjutada oma lugu ja päästa sellega kasvõi üks hing,» selgitab ta.

«Ma ei soovi teha vanglaromantikat, vaid räägin selle karmist tegelikkusest, nagu olen seda ise 17 aasta jooksul elanud ja kogenud. Ma tahan anda oma kogemuse edasi, et inimesed õpiksid, kuidas hoiduda nendest vigadest või – kui soovite –, kuidas oma elu korralikult perse keerata.»

Siiras lugu

Raamatu toimetaja Loone Otsa sõnul on «Purelevad koerad» haarav pihtimus. «Siiras ja liigutav lugu hea võidust kurja üle,» võtab ta teose kokku.

Nooruk, kelle elu on kiskunud kiiva, leiab end ühel päeval sügavaimast põrgust - vanglast, nagu see oli vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastulekut. Selles keskkonnas saab ihatud eesmärgiks olla vanglaautoriteet, kuid elu nahutab poissi edasi. Tohutu tahtejõuga on võimalik end kehtestada, aga vabanedes satub mees uude mülkasse, seekord narkodiilerite maailmas. Paha kogub tuure, kuni ...

«Suurepärane ja hästi jutustatud süžee näitab kurjategijate maailma kogu selle õudses eheduses,» sõna Ots. «Kuid see on ka lugu vaprusest, enesületamisest ja rasketest valikutest, kui päris viimsel hetkel hakkab pimedusest paistma valgus.»

Tagasi üles