Luulepank on automaat, mis näeb välja nagu pangaautomaat, kuid mis väljastab raha asemel luulet. Ta levitab linnaruumis kolmes keeles kultuuripärandit - luuleklassikast haikude ja eksperimentaalsete teosteni. Ühtlasi tutvustab ta eesti luuletajate uudisloomingut, töötab tehisintellekti loomeprotsessi arendamises ja teeb tuhmis argipäevas lihtsalt rõõmu.
Pühapäeval avatakse Tartu Raekoja platsil esimene Luulepank
Rahaga pole pangal midagi pistmist - nagu ütleb ka kasutusjuhend: «Ära proovi automaati sisestada raha või muid kohatuid esemeid».
Suhtlus masinaga käib tänavatasandil nii nagu tavalise pangaautomaadiga: pärast sissejuhatust ja paari valikut väljastab automaat luuletuse. Sõltuvalt suhtleja riskitaluvusest väljub automaadist kas klassikaline, kaasaegne või masina enda (tehisintellekti) kirjutatud luule. Külastaja saab valida ainult paketi, autori ja luuletuse valib pank juhuse muusika saatel ise. Ka on panga eestikeelses programmis võimalik valida uudisloomingut - nii mõnigi eesti luuletaja on loonud uusi šedöövreid, mis tõukuvad tuleviku mõtisklustest ehk elust koos tehisintellektiga. Mänguga on kaasa tulnud sellised poeedid nagu P. I. Filimonov, Carolina Pihelgas, Sveta Grigorjeva, Jürgen Rooste, Elo Viiding, Triin Soomets ja Karl Martin Sinijärv. Kuid plaanis on kõiki andmebaase iga natukese aja tagant värskendada.
Luulepanga autorid Katrin Essenson ja Liina Keevallik (Kirbutsirkus) prognoosivad, et pangal on suur tulevik - ta on kindlasti hea kaaslane erinevatel linnaruumiga seotud üritustel, kus inimene veedab oma kallist aega. Alustades Tartu linna jõuluprojektis «Valguse küla», saab ta pikemas perspektiivis jäädagi rändavaks installatsiooniks - miks mitte ka maailma mastaabis.