Karl Martin Sinijärv soovitab: suurepärane jõulukink ulmehuvilisele
/nginx/o/2020/06/11/13148312t1h7daa.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Isaac Asimovi raamatuid «Enne Asumit» ja «Edasi, Asum».
Esiteks: maru rõõmsaks teeb, et mitmekümne aasta jooksul tükkhaaval ilmunud Asumi-sari on jõudnud tervikuna eesti keelde. Jõudnud meile ka ühtlustet formaadis, kujunduses ja lausa karbi sisse panduna. Mis muudab ta muidugi suurepäraseks jõulukingiks, ho-ho-hoo. Viimastena ilmusivad sarja viimased raamatud, mis küll looloogilisel ajateljel esimesteks ehk eellugudeks paigutuvad. Ja hea on.
Mitmed kriitikud on pidanud noid viimaseid/esimesi sisuliselt ja tehniliselt kõige nõrgemateks. Ma nii ei arva. Ehk on nad lihtsalt kõige harjumuspärasemad, sest kirjutamisaja poolest on nemad ju meie kaasajale lähedasimad. Üle poole sajandi arendet epopöa ei saagi olla ühtlane, muidu oleks ta kahtlane, et mitte öelda kohtlane. Mu meelest nõrgim (ent ometi omast kohast armsaim) on kõige esimene, «Asum» ise. Mis oligi ju ajakirjas avaldet fragmentide kompilatsioon ja millest ei autor, kirjastaja ega arvustajad arvanuks toona viiskümmend pluss pluss pluss aastat kestvat müüvikut.
Nood viimased/esimesed üllitati tänavu ja ma ikkagi kiidan veel üks kord, et see päramise sajandi üks olulisi kirjandusteoseid meil nüüd olemas ja loetav ja võetav on. Ja sari oleks nonde lõpus tehtud ja algust avavate lugudeta teistsugune. Mõnele etem, teisele kehvem. Ise nuputan, kust otsast roboti-lugude kaudu Asimovist innustunud pojale Asumi-maailma lugemisehakku soovitada. Kas ilmumise või sündmustiku järjekorras? Saame näha.
Jään mõtlema hoopis tollele, et elu jooksul peamiselt ju populaarteaduslikke teoseid tootnud Asimov (kel arvutite eelsel ajal olla olnud viis kirjutusmasinat laual ja igaühe vahel erinev käsikiri pooleli) on oma loomingu suures osas uuema teadusmõtte mõttes kütkestavuse kaotanud. Maailm ja teadus ja teaduse tutvustamine on edasi läinud. Aga Asimovi veenvalt ja virgendavalt ja kirglikult kirjutet paremikku tänapäeva tarkurite täiendustega rikastet kujul tahaks küll näha. Eriti just targa eesti rahva targas eesti keeles. Heal kraamil ei või lasta raisku minna. Ainet mõtisklusteks.
Psühhoajaloo toimimiseks on meid veel vähe, Isaac Asimov on surnud, Hari Seldon pole veel sündinud, katsugem kuidagi toime tulla. Tulevik on ainus, mis meil on. Kui on.