Miks on oluline märgata, mida sa oma meeltega tajud
/nginx/o/2021/12/01/14234839t1h2ca2.jpg)
Tom Walsberg selgitab oma raamatus «Eluterve pohhuist», et inimese meeled töötavad ööpäevaringselt. Vaid korra sügava une faasis on pisike paus ja seda ka võibolla.
Iga meel sütitab mõtteid, tundeid, reaktsioone ja isegi mälestusi. Et vältida täiesti hulluks minemist kõikidest nendest miljonitest signaalidest, siis mõistus jagab signaalid olulisteks ja ebaolulisteks. Olulised tõusevad esile meeleplaanile ja tekitavad mõtteid ja tundeid ning muudest saab taustamüra. See on justkui taustamusa raadiost - sa kuuled seda, aga sa ei mõtle, kes laulab, kas meeldib või mitte, sa ei kuule sõnu ega anna nendele tähendust.
Kõik, mida sa meeltega tajud, tekitab tegelikult mingi mõttelõnga, isegi kui sa sellest teadlik pole
Walsberg kirjutab, et üldiselt enamik nendest mõtetest hääbuvad ning jäävad tagaplaanile ja nad ei seda su elu, just nagu taustamuusika.
Kui aga tekib selgem mõte ja see on positiivne, siis saad positiivse energialaengu, millele järgneb meeldiv tunne. Inimene saab sellest üldjuhul jõudu, et edasi liikuda ja tegutseda. Energia- ja inspiratsioonikanalid avarduvad.
Kui mõte, mis kerkib, on aga negatiivne, siis saad kohe sahmaka negatiivset tunnet, ärritust, mis on dissonantne ja segav. Energia liikumine takerdub, motivatsioon võib kaduda.
Ajukeemia seisukohast tekitab negatiivne tunne kortisooli vallandumist, seega esile on kerkinud pisut hirmu, ärritust või stressi. Positiivne tunne on enamjaolt seotud aga sopamiini, serotoniini ja oksütotsiini tõusuga meie ajus ja kõhus.
Nõnda me toimime vastavalt oma meelte kaudu tajutud signaalidele, ilma et me sellest teadlikud oleks.
Eluterve pohhuist proovib märgata, mis tekitab temas negatiivseid mõtteid ja miks
«Suva, et see on tüütu tegevus. Ta proovib jõuda mõtete algpõhjusteni, mälestusteni, mis neid võisid tekitada, ja siis uurib sõpradelt, mida teha, et need välja juurida.
Eluterve pohhuist teab, et pea hirmust liiva alla panemine ja probleemide tekkepõhjuste välja juurimine nõuavad mõlemad augu kaevamist,» kirjeldab Walsberg.
Eluterve pohhuist teab, et kõik on oma veendumuste orjad ja veendumustest täiesti lahti ei ole võimalik saada. Seepärast proovib ta oma veendumused muuta võimalikult eluterveks. Eluterve pohhuist teab, et raudsed veendumused on nagu mõõgad. Need, kes neid kasutavad, nende läbi tavaliselt ka hukkuvad.
Eluterve pohhuist teab, et tema veendumused on nagu pähe keevitatud prillid. Selleks, et neid ohutult, endale liiga tegemata eemaldada, on vaja oskusi ja spetsiifilisi tööriistu.