KINGISPIKKER ⟩ Häid ilukirjanduslikke teoseid nii meilt kui mujalt
Kui otsid jõulukinki sõbrale, kes hindab kõrgelt ilukirjandust, siis on sul vedanud, sest sel aastal on välja tulnud palju väärt kraami. Et valik oleks lihtsam, on siin mõned teosed nii hinnatud eesti autoritelt kui ka väliskirjanikelt.
HÄID LEIDE EESTI AUTORITELT
Vahur Afanasjev
Kirjastus Vemsa
2021
Vahur Afanasjevi viimane luulekogu on justkui mõtteline järg noormehes valitsevat kaost kirjeldanud luulekogule «Hõbehundi laulud».
«Tuulevaiksed aastad» on küpse mehe lugu, kes mõistab, et võitlus deemonitega enda ümber ja sees on igikestev, ent oluline on hoopis keskenduda sellele, mis tegelikult õnne toob – rahu iseenda ja maailmaga enda ümber.
Vahur Afanasjev on avaldanud seitse luulekogu, viis romaani, jutukogu ja jutustuse. Tema teoseid on pärjatud mitmete auhindadega, nende seas pälvis «Tünsamäe tigu» Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta luuleauhinna ning «Serafima ja Bogdan» 2018. aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. Aastal 2019 nimetati Afanasjev Tartu linnakirjanikuks.
***
Lauri Räpp
Kirjastus Rahva Raamat
2021
««See, mis sa endast välja annad, tuleb ühel päeval su juurde tagasi,» kordas mu kadunud vanaema, pisike kui kirsikivi, aga sisimas suur nagu ilmaruum. See lause on minu piibel, mu usk, mu mantra,» ütleb autor. «Sest kõik tuleb ringiga tagasi. Ja läheb edasi. Vaenamine vaenlastena. Vimm vihkamisena. Hea headusena. Soe soojusena. Elu peegeldab alati vastu. Milline kergendus on mõista nende kõige lihtsamate asjade võlu.»
Lauri Räpp on avaldanud neli raamatut, mida on müüdud kokku üle 7000 eksemplari. Tal on Instagramis üle 14 500 jälgija, mis teeb temast Eesti suurima jälgijaskonnaga tekste ja luuletusi postitava inimese.
***
3. «Palk»
Tõnu Õnnepalu
Kirjastus Paradiis
2021
«Kell saab üksteist ja väljas on metalne talvevalgus. Pisut alla nulli. Jah, selline valgus, mis on, kui talv on tõesti käes ja sa näed, et ta ongi käes. Lund pole. Meri: hall.
Ma ei küsi endalt ammu, kus ma vea tegin. Ainult vigu olengi teinud. Kõige õigemad sammud on osutunud kõige suuremateks vigadeks. Vead kõiguvad mu selja taga nagu mets talvetuules, vaikselt kohisedes.»
28.12.2019
«Palk» on ühe kaotuse kroonika. Ja siis veel teise, ootamatu. Või kas on olemas oodatud kaotusi? Me mängime ju elus ikka võidu peale. Ja kaotame. Ja kaotame. Ja kaotame. Aga imelik asi – kuskilt me võtame jõu ennast jälle püsti ajada ja minna. See on valus nagu sündimine. Ja ometi... võimalik?
***
Märt Treier
Kirjastus Hea Lugu
2021
«Eluolulised lood» on Märt Treieri teine jutukogumik. Nii nagu eelmiseski jagab ta muhedaid tähelepanekuid igapäevaelust ja inimestest. Elu kinnitab kõike, tuleb vaid õige näide leida.
««Kuni on inimesi, kes lugusid jutustavad, tasub elada...» See kusagilt mällu sööbinud lause on saatnud mind pikki aastaid. Ja ikka ja jälle oma kehtivust tõestanud. Üheks tõestuseks on olnud ka Märdi hommikused raadiojutud, mida mina varajase ärkajana tänini naudin,» ütleb luuletaja Ave Alavainu. «Naudin nende muhelevat tooni, head eesti keelt, peent huumorit ja eruditsiooni. Tõestus sai kinnitust, kui «Hommikujutud...» raamatuna ilmusid. Kinnitus leidis kinnitust, kui üks sõbranna raamatu sirvimiseks kätte võttis ja enam käest ei pannudki.Ja nüüd jutustab ta selles raamatus taas. Elust, olust ja eluolust. Hiiumaal, Saaremaal, Eestimaal. Maal. Ja minul tasub ikka veel elada.»
***
5. «Rehepapp» Graafiline romaan
Andrus Kivirähk
Veiko Tammjärv
Kirjastus Vida Verde
2021
Graafiline romaan põhineb Andrus Kivirähki romaanil «Rehepapp».
Joonistatud pildilugu lähtub eesti lugejate kultusromaani tegevusest ja tegelastest. Peagi ilmuv teos on esimene osa tervikromaanist, mille tegevus hõlmab 1.-16. novembrit. Trükises on 144 lehekülge ja kokku umbes 600 üksikut pilti. Nii maisete kui mütoloogiliste tegelaste tüpaažid on unikaalsed ja loodud graafilise romaani jaoks.
***
6. «Onu Moritza sõnaraamat»
David Vseviov
Kirjastus Varrak
2021
«Onu Moritza sõnaraamat» on mõtteline jätk David Vseviovi raamatule «Elulugu. Kaks esimest nädalat».
«Onu Moritza sõnaraamatut» võib nimetada ilukirjanduslik-dokumentaalseks fiktsiooniks, milles segunevad reaalsus ja väljamõeldis. Tegemist on David Vseviovi perekonnasõbra «onu Moritza» koostatud ning juhuslikult ja tagantjärele autori kätte sattunud niinimetatud sõnaraamatuga, mille eesmärgiks oli jagada Davidile õpetussõnu ja tegutsemisjuhendeid tulevikuks. Millistest valikutest «onu Moritz» seejuures lähtus, on raske öelda, kuid valdavalt on tema õpetussõnade aluseks isiklikud läbielamised ja kogemused. Need läbielamised ja kogemused moodustavadki raamatu mitmekümnest loost koosneva paleti.
***
VÄÄRT TÕLKETEOSED
Lev Tolstoi
Tõlkinud Selma Holberg
Postimehe Kirjastus
2021
«Anna Karenina» on lugu ootamatust ahvatlusest, moraalsest konfliktist ning unistustest ja nende purunemisest. Ennekõike on see aga lugu ühest erakordsest naisest ja suurest armastusest, mis sunnib eirama ühiskonnareegleid ja viib etteaimatavalt traagilise lõpplahenduseni.
Lev Tolstoi suurteos on oma paeluva sündmustiku ja meisterliku stiiliga inspireerinud lugematuid põlvkondi. Sageli maailma parimaks romaaniks tituleeritud teost on Fjodor Dostojevski nimetanud täiuslikuks kunstiteoseks.
***
Susanna Leonard
Tõlkinud Kersti Kaljuvee
Kirjastus Tänapäev
2021
Pariis 1891. Juba lapsena unistas Marie sellest, et saaks oma Venemaa okupatsiooni all ägavalt Poola kodumaalt minema pääseda. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem see unistus täitub: Mariele avaneb võimalus õppida Sorbonne’i ülikoolis. Selle eest pidi ta kõvasti võitlema, sest naist ei nähta teaduse maailmas just meelsasti. Kuid Marie teadis, mida ta tahab. Hoolimata tagakiusamistest tormab ta ülepeakaela uurimistöösse – ja ellu. Kui ta kohtab sarmikat füüsikut Pierre Curie’d, on tema õnn täiuslik. Pierre’ist saab tema suur armastus, armastus, mis otsib omasugust. Pierre’iga koos saavutab ta pöördelise tähtsusega edu. Kuid hind selle eest on kõrge, ja Marie ei aima, millised traagilised saatuselöögid elul talle veel varuks on.
***
Fjodor Dostojevski
Tõlkinud Johannes Seilenthal ja Lembe Hiedel
Postimehe Kirjastus
2021
Vene aadlisoost mõisnik Aleksandr Gorjantšikov on tapnud oma naise. Karistuseks Siberi vangilaagrisse saadetud mehel on keeruline kohaneda eluga mõnitavalt karmides oludes ja teda põlgavate kaasvangide seas. Lõputud päevad mööduvad keset vaenu, pealekaebamist ja jõhkrat füüsilist vägivalda, kus vangistus nüristab vaimu ning lootuse kustumise psühholoogiline mõju on erakordselt rusuv. Ent nii mõnegi võikaid tegusid toime pannud inimese kuritegeliku kesta alt suudab minategelane leida teotahet, töökust, osavust, ligimesearmastust ja hingeilu.
Fjodor Dostojevski (1821–1881) ilmakuulsad teosed sündisid ajendatult ta enda dramaatilisest ja süngest elusaatusest. Kirjanik pälvis tähelepanu juba oma esimese romaaniga «Vaesed inimesed» (1846). Ta vahistati väidetava tsaarivastase õõnestustöö eest 1849. aastal ning saadeti sunnitööle. Kibedad vangla-aastad ühes kristliku filosoofia põhimõtetega moodustasid aluspõhja, millele ehitas Dostojevski oma loomingu tähtteosed, sealhulgas poolbiograafilise romaani «Märkmeid surnud majast» (1861–1862).
***
Lucinda Riley
Tõlkinud Faina Laksberg
Kirjastus Varrak
2021
Kõik kuus D’Aplièse’i õde on oma tõelise päritolu otsingul läbi teinud uskumatu rännaku, aga üks küsimus on siiski vastuseta jäänud: kes ja kus on nende seitsmes õde? Neil on üksainus vihje: tähekujulise smaragdsõrmuse pilt. Kadunud õe leidmiseks ette võetud reisil seiklevad nad üle kogu maakera – Uus-Meremaalt Kanadasse, Inglismaalt Prantsusmaale ja Iirimaale –, ühinedes missioonil, mille eesmärk on lõpuks ometi perekond kokku tuua. Seda tehes toovad nad pikkamööda päevavalgele armastuse, jõu ja ohverduse loo, mis sai alguse ligi sada aastat tagasi, kui sama vaprad naised riskisid kõigega, et muuta maailma enda ümber.
«Kadunud õde» on Lucinda Riley rahvusvaheliseks menukiks kujunenud raamatusarja seitsmes osa.
***
5. «Kõik see silmale nähtamatu valgus»
Anthony Doerr
Tõlkinud Marge Paal
Kirjastus Pegasus
2021
«Kõik see silmale nähtamatu valgus» on lummav ja salapära täis lugu kahest noorest inimesest, prantsuse neiust Marie-Laure LeBlancist ja saksa noormehest Werner Pfennigist, kelle viivad kokku teise maailmasõja keerdkäigud.
Marie-Laure, Pariisi Loodusloomuuseumi pealukksepa tütar, kaotab lapseeas nägemisvõime, ent õpib tänu isa kannatlikkusele ja puust linnamakettidele eluga iseseisvalt toime tulema. Sõja puhkedes on nii isa kui ka tütar sunnitud põgenema väikesesse Saint-Malo linnakesse, et seal tüdruku veidrikust vanaonult peavarju paluda. Werner on orvuks jäänud teadus- ja tehnikahuviline poiss, keda paeluvad eelkõige raadiod. Sõja hakul astub ta Hitlerjugendi ridadesse ning tema arukus ja tehniline taip ei jää juhendajatel märkamata. Peatselt tehakse talle kui andekale raadioside-asjatundjale ülesandeks välja selgitada vastupanuliikumise tugipunktid ja nõnda satubki mööda sõjatandrit ringi rändav Werner lõpuks Prantsusmaale Saint-Malosse.
«Kõik see silmale nähtamatu valgus» on 2015. aasta Pulitzeri ilukirjanduse preemia võitja.
***
Nicola May
Tõlkinud Raili Puskar
Kirjastus Pegasus
2021
«Väikese nurgapoe» jõuluraamat on sarja neljas osa.
Kuna nii nurgapood kui ka kohvik on heades kätes, keskendub Rosa heategevusorganisatsioonile Nedi Kingitus, mille ta asutas vanavanaisa mälestuseks, kellelt saadud pärandus ta elu muutis. Lucasel on hotellis kuhjaga tegemist oma uue riukliku sõbratari ja anonüümse hotelliinspektori salapärase mürgitamise juhtumiga. Kas hotell saab kõigest hoolimata kolmanda tärni? Ja veel: kas Mary leiab lõpuks tõelise armastuse? Kas lapseootel Titch ikka tuleb poepidamisega toime? Ja kas Rosal õnnestub korraldada beebi kõrvalt Cockleberry Bay jõuluaegset heategevuskontserti?
Briti kirjaniku Nicola May «Väikese nurgapoe» sari on Eestis viimaste aastate jooksul avaldatud tõlkekirjanduse suuremaid menukeid. Sarja neljas ja viimane raamat on maiuspala kõigile Rosa ja tema lustaka taksi sõpradele, pakkudes ohtralt ootamatuid sündmusi ja üllatusi.