Toivo Niiberg annab nõu, mida vihaga ette võtta

Toivo Niiberg. Foto: Erakogu

Autori või kaasautorina enam kui 100 raamatut kirjutanud Toivo Niiberg on olnud 44 aastat õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Tal on peagi ilmumas GoodNews kirjastusega raamat «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust», kus ta on sõnastanud sagedasemad küsimused, mida talle loengutes ja seminarides esitatud on.

Toivo Niiberg, «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust». Foto: Raamat

Raamatust leiab vastuseid sellistel teemadel nagu:

• levinumad kompleksid, käitumisviisid ja enesekehtestamine

• laps ja teismeline, stress, toimetulek ja eneseabi;

• abielu, intiimsus ja seks;

• suhtenõustamine;

• nali naljaks;

• minapilt ja imago, egoism ja nartsissism;

• töö ja kollektiiv, juht ja juhtimine;

• väärikalt vananemine;

• küsimused argielu psühholoogia vallast;

• õnnelikkus ja positiivsus.

Muuhulgas annab Niiberg nõu, mida ette võtta vihaga

• Arenda oma eneseteadvust. Kõigepealt tunne oma viha ära ning siis otsusta, et sa kontrollid seda. Kui tead, missugused olukorrad, tunded ja mõtted sinus viha vallandavad, on sul kergem oma viha kontrollida.

• Hoidu vihasena ennast õigustamast ja viha õilistamast. Varem või hiljem oled sunnitud seda teguviisi niikuinii kahetsema.

• Näita vastaspoolele ühemõtteliselt, et oled ärritunud.

• Vaata oma vastasele kindlalt silma ja kõnele temaga väga valjusti, aga selgelt (ära karju!).

• Väldi solvavaid väljendeid.

• Ära tee kedagi maatasa teiste ees, vaid püüa seda teha neljasilmavestluses.

• Põgene. Kui tunned, et su viha paisub kellegi vastu vägivaldseks, eemaldu temast võimalikult kiiresti ja kaugele. Ära kuula tema palveid ega lepitusi, vaid põgene. Lahku ruumist ja hinga sügavalt sisse.

• Rääkimine. Leia hea kuulaja või sõber, kes on sind nõus lõpuni kuulama.

• Vaimne tegevus. Kuula muusikat, loe köitvat raamatut, vaata loodusfilmi, lahenda ristsõnu, sudokut jne. Mina loen Murphy seadusi, kust saab peaaegu alati lohutust ning isegi mõne hea toimetulekuretsepti. Vahel aitab ka luuletuse loomine või oma negatiivsest tundest kirjutamine paberile või arvutis.

• Füüsiline tegevus. Öeldakse, et vihasena ei tohi lasta käsi rüppe. Ära mingil juhul hakka asju pilduma! Korista tube, pese nõusid, pese käsitsi riideid, klopi vaipu, kaeva maad, kitku umbrohtu – saad kordasaadetu eest ennast vähemalt tunnustada. Aitab ka jooks ümber maja või, veel parem, metsa, kus võid vajaduse korral täiest kõrist karjuda. Samas ei soovitata vihasena midagi luua, sest siis pidavat viha ka loodu sisse minema. Vihas kootud sall või nikerdatud puulusikas vaevalt kellelegi õnne toob. Küllap oleks ohtlik niisugune sall endale kaela panna. Küll aga võid heegeldada ja kududa, katsetada uusi võimalusi, aga vihasena tehtu haruta hiljem üles. Aiatöödes ei soovitata vihasena taimi harvendada, sest allesjäänudki võivad kuivada, valimatult paljunema hakata või turri minna.

• Vajaduse korral pöördu psühhoterapeudi poole ning osale viha maandamise treeningus.