Miljardär Richard Bransoni lemmikraamatud, mis on ilmunud ka eesti keeles
/nginx/o/2021/12/08/14248581t1hc733.jpg)
Teie ees on miljardärist Suurbritannia ettevõtja Richard Bransoni lemmikraamatud, mis on ilmunud ka eesti keeles. Ehk oled mõnda neist juba lugenud? Pilk peale!
Max kannab hundikostüümi ja teeb palju pahandust ning ema saadab ta söömata magama. Selsamal õhtul hakkab Maxi toas kasvama mets ja mühisema ookean, mis viib Maxi kaugele maale – sinna, kus elavad metsakollid.
Maurice Sendak (1928-2012) on üks Ameerika tuntumaid illustraatoreid ja lasteraaamatute autoreid. Talle on omistatud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, nende hulgas Hans Christian Anderseni preemia ja Astrid Lindgreni Mälestusauhind. Raamat «Seal, kus elavad metsakollid» ilmus esmakordselt Ameerika Ühendriikides 1963. aastal ja seda tunnustati aasta parima pildiraamatu tiitli Caldecott medaliga. Raamatut peetakse USA-s tänaseni nr 1 pildiraamatuks.
J. M. Barrie lastekirjanduse klassikaks saanud teos «Peeter Paan» on lugu poisist, kes kunagi suureks ei kasva, ja Darlingite lastest, kes koos temaga Eikunagimaale rändavad. Lugu saab alguse, kui Peeter Paan lendab oma varju otsides sisse Darlingite lastetoa aknast. Peagi satuvad Wendy ja tema kaks venda koos Peetriga uskumatutesse seiklustesse. Wendy hakkab «emaks» Kadunud poistele, nad kohtuvad vaprate punanahkadega ning võitlevad piraatide ja kapten Hookiga, kelle saatus on tiksuva krokodilli käes.
Raamat on oma võlumaailmaga lapsi ja täiskasvanuid juba üle saja aasta lummanud ning kindlasti ei kahane see võlu ka edaspidi.
«Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõestisündinud; mõned neist on mu endaga juhtunud, teised poistega, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on elust võetud, Tom Sawyer samuti, kuid ta ei ole loodud ühe inimese põhjal: ta on kombinatsioon kolmest poisist, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili.
Ebausk, mida olen siin puudutanud, oli Läänes laste ja orjade hulgas üldlevinud selle loo toimumise ajal, see tähendab umbes kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi.
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poistele ja tüdrukutele meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu kavatsus oli tuletada täiskasvanutele meelde, missugused nad kord ise olid, mida nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja millistest kummalistest ettevõtmistest nad mõnikord osa võtsid.» J.M. Barrie
Ühel neljapäeva pärastlõunal hävitatakse ootamatult planeet Maa, et teha ruumi uuele hüperkosmost läbivale kiirteele. Samal ennelõunal oma maja lammutamise üle elanud Arthur Denti jaoks on see juba liig mis liig. Paraku on nädalalõpp alles ees ja Galaktika osutub väga suureks ja põrutavaks...
«Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas» sai kohe pärast ilmumist kultusliku menu osaliseks. See pani aluse vaimukale ja aukartuseta raamatusarjale, mille mällusööbivate tegelaste Arthur Denti, paranoidse androidi Marvini, Zaphod Beeblebroxi ja muidugi vogonite seiklusi hinnatakse tänini üle maailma.
Astu pardale ja ole valmis peadpööritavaks seikluseks, kust ei puudu peidetud varandus, ohtlikud mereröövlid ega verised võitlused.
Robert Louis Stevensoni «Aarete saar» on üks kõigi aegade populaarsemaid mereröövlilugusid. Teosest pärinevad mitmed žanri sümbolid, nagu ühe jala ja õlal istuva papagoiga piraat ning kaardile aarete asukoha tähistamiseks tehtud rist. Haaravas seiklusjutus on peidus ka liigutav täiskasvanuks saamise lugu, kus peategelane Jim saab õppetunde sõprusest, lojaalsusest ja vaprusest. Unustamatute tegelaste ja kaasakiskuva süžeega raamat on köitnud igas vanuses lugejaid alates selle ilmumisest aastal 1883.
Lugu väikese kääbiku isand Bilbo Bagginsi suurtest seiklustest, mille raskustest ja ohtudest ta auga välja tuleb ja mille käigus kodustest mugavustest hoopis tähtsamaid asju, nagu näiteks vaprust, abivalmidust ja suuremeelsust, hindama õpib. Mõnusast kodusest elust kiivalt kinni hoidev Bilbo Baggins käib harva kaugemal oma sahvrist või keldrist, kuni tema uksele koputab võlur Gandalf koos kamba päkapikkudega. Sealt algab meeletu seiklus, mis viib teda kokku suure ja ohtliku lohe Smaugi ning teiste hirmutavate olenditega.
Inglise kirjanik ja teadusmees J.R.R. Tolkien (1892-1973) kuulub kahekümnenda sajandi mõjukaimate ja armastatuimate kirjanike sekka. Tema «Kääbik» on «Sõrmuste Isanda» eellugu ning seda on pärast 1937. aasta esmatrükki müüdud miljoneid eksemplare.
Praegu elab planeedil Maa üle seitsme miljardi inimese, kelle tegevus on mõjutamas planeedi põhifunktsioone sedavõrd, et geoloogilist ajajärku on hakatud nimetama antropotseeniks. Maailma juhtiv keskkonnateadlane professor Johan Rockström ja fotograafina kuulsust kogunud Mattias Klum on kirjutanud raamatu, milles nad selgitavad lähemalt ühise planeedi kontseptsiooni. «Suur maailm, väike planeet» kirjeldab, kuidas määratleda sellise arengu piirid, mida meie planeet suudab taluda.
Raamat «Esmalt küsi «Miks?» paneb mõtlema, kas sina tead oma «miksi»? Seda eesmärki või põhjust, mis inspireerib sind andma maksimumi sellesse, mida sa teed?
Kujuta ette elu, kus igal hommikul ärgates oled sa maksimaalselt inspireeritud ja täis indu minemaks tööle, võtmaks ette uusi projekte, loomaks suhteid, juhtimaks oma elu ja inspireerimaks teisi?
Miks paljud inimesed teevad sarnaseid valikuid, valivad mingeid kindlaid tooteid või brände? Miks osad inimesed ja organisatsioonid on teistest leidlikumad, uuenduslikumad ja edukamad ja miks nad suudavad oma edu üha uuesti ja uuesti korrata?
Sest äris ja ELUS ei loe see, mida sa teed, vaid see, miks sa seda teed. On midagi, mis on ühine nii Steve Jobsil, vendadel Wrightidel kui ka Martin Luther Kingil - nad KÜSISID ESMALT «MIKS?»
Raamat jutustab kolme erineva generatsiooni hiinlanna elust, taustaks 20. sajandi Hiina. Lugu algab 1924. aastal ja selle esimese osa peategelaseks on autori vanaema, jätkub tema ema läbielamistega ja lõppeb Jung Changi, autori enda looga, kes kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni päevil.
Jules Verne’i prohvetlik romaan kapten Nemost ja tema tollal kõrgtehnoloogilisest allveelaevast «Nautilus» ilmus aastal 1870. Esimese eestikeelse ümberjutustuse «Meremadu ehk Kaheksakümmend tuhat wersta wee alt läbi» tegi sellest loost Maximillian Põdder juba 1875. Teos moodustab koos «Kapten Granti laste» ja «Saladusliku saarega» triloogia, aga on siiski omaette romaan. Peategelane on tolle aja eesrindlike vaadete kehastaja, professor Pierre Aronnax – asjalik ja terane loodusteadlane, mitte hajameelne sekeldaja, nagu Verne’i teadlasekujud tavaliselt. Kui 1868. aastal hakkavad üksteise järel saabuma teated salapärasest merekoletisest, saadetakse asja uurima sõjalaev. «Koletis» uputab laeva, pääsevad ainult kanadalasest vaalakütt Ned Land, professor Aronnax ja tema assistent Conseil. Nad korjatakse merest salapärase allveelaeva pardale ja jäävad sinna vangi, aga saavad osa erakordsest ekskursioonist maailma kõikidel meredel ja tutvuvad laevaga, mida valitseb leiutaja ja pöörane fantasöör kapten Nemo.