Tom Walsberg avaldab 5 head põhjust, miks suhtuda elusse kui rännakusse
/nginx/o/2021/04/30/13755432t1ha3bf.jpg)
Rändmuusik ja sõnasepp Tom Walsberg sõnab oma raamatus «Kuidas rännata ilma hirmuta», et elu on rännak, mitte sihtpunkt. Ta võtab elu kui rännakut, mis kõige lihtsamas mõttes algab sünniga. Ta toob välja viis head põhjust, miks sinagi peaksid suhtuma elusse kui rännakusse.
Viis põhjust
1. Mõista, et ainuke kindel asi siin ilmas on see, et kõik muutub.
2. Mõista, et elu on lühike ja lõpeb kõigest lahti laskmisega.
3. Mõista, et me oleme ühisel rännakul, mida läbime kõik koos ja kus on oluline teistega arvestamine.
4. Võta elu kui rännakut ning mõista, et saame selle suunda ja sihte ise muuta.
5. Mõista, et kuhugi kohale jõudmine on illusioon. Meie elu on see, mis toimub siin ja praegu. See on rännak hetkest hetke.
Oluline on ka mõista, et me ei soorita oma rännakut üksi
Walsberg selgitab, et igaüks siin ilmas on omal rännakul ja oleks ju igati kena, kui kõik saaksid rännata, olemata üksteisele kaigasteks kodarais. See vajab aga head koostöövõimet, üksteise mõistmist ja vastutulelikkust. Ja mida ei tohi unustada: sõiduk, millega rändame, peab korras olema. Katkise mootori ja roostetava kerega autoga sõitmine on ebamugav ja ebapraktiline. Meie sõidukiks eluteel on meie keha.
Samuti oleme ühistel rännakutel nagu matrjoškad üksteise sees: isiklik rännak, rännak koos armsamaga, rännak sõpruskonnaga, rännak oma perekonnaga, rännak koos inimestega, kes jagavad sarnast maailmavaadet, rännak koos mingi religioosse grupiga (juhul kui me mõnesse kuulume), rännak rahvusena, rännak riigina – ja isegi inimkonna globaalne rännak.
Selliseid erinevaid trippe lahti seletades ja nende mustreid uurides, õpime toetama ja austama teiste rännakuid ja gruppe, kuhu kuulume, samuti saame ühisest sünergiast jõudu juurde.
Ta ütleb, et rännata võib kõikvõimalikel viisidel, aga nutikas oleks selgelt määratleda alustalad, millele me oma retked ehitame. Nendeks võiksid olla näiteks harmoonia, koostöö, armastus, andestamine, ausus, vägivallatus – ja neid tuleks pidevalt meelde tuletada ning kontrollida, kas me elame ikka tõepoolest nendele väärtustele põhinedes või lihtsalt räägime ilusaid sõnu, kuid tegelikult käitume ja mõtleme ikkagi hoolides ainult iseenda heaolust.
Elutee ei ole sirge.
- Seal on kurvid, mida nimetame õppetundideks.
- Tõusud, mida nimetame raskusteks.
- Orud, mille sujuvaid laskumisi nimetame naudinguteks.
- Ringteed, mis meid segadusse ajavad.
- Lamavad politseinikud, mida nimetame oma pereks.
- Punased tuled, mida nimetame vaenlasteks.
- Rohelised tuled, mida nimetame sõpradeks.
- Vahel lõhkevad kummid, mida nimetame õnnetusteks. Aga kui sul on varuratas, mida nimetame järjekindluseks, mootor nimega tahtejõud ja võti, milleks on tänulikkus, jõuad sa kohta, mida saad nimetada koduks.
- Nutikamad avastavad, et rännak ise ongi juba Kodu!