Kolm nõuannet, mis aitavad paremini lugusid rääkida

Foto: Shutterstock

Carmine Gallo kirjutab oma Million Mindseti kirjastatud raamatus «Jutuvestja saladus», et jutuvestmine on suhtlemise alustala. Me kõik oleme jutuvestjad ja pajatame lugusid, et müüa oma ideid. Siit leiad kolm abinõu, mis aitavad olla parem jutuvestja.

«Jutuvestja saladus» Carmine Gallo Foto: Raamat

Kirg

Kireta on peaaegu võimatu olla hea jutuvestja. Kires on eneregia, ent ilma energia, õhina ja elevuseta on väga raske publiku tähelepanu köita. Näiteks Giada De Laurentiis on kaamera ees hurmav, sest teeb seda, mida ta armastab. Ta tahtis jagada oma kirge toidu vastu, ehkki ei teadnud, milliseks tema karjäär kujuneb. «Ma teadsin, et mulle meeldib perega köögis aega veeta, neile süüa valmistada, koos naerda, lugusid vesta, toidulõhna nuusutada ja et ma armastan süüa! Teadsin, et pean seda tegema, ja sellest piisas,» on ta öelnud. See kirg paistab välja ka videos.

Naeratus

Võib arvata, et naeratada on lihtne. Teeme seda sundimatult, kui oleme õnnelikud. Miks näeb siis suurem osa äriinimesi videotes välja muserdatud? Ärivideotes on naeratused harvad, kuid tuntud teletegijate näod on alati naerul.

Naeratust seostatakse kõige tugevama tundereaktsiooniga. Forbesi artikli järgi on naeratuse vägi alati kasutatud. Naeratus stimuleerib aju tunnustusmehhanismi viisil, mida ei ületa isegi šokolaad, mis on naudinguallikana hästi teada. Neuroteadlased ütlevad ka, et inimesed oskavad päris ja võltsnaeratusel vahet teha, mistõttu jõuame emotsionaalse jutuvestmisega tagasi kire juurde. Kui oled millestki siiralt huvitatud, paistab see välja ning ind kandub vaatajale üle.

Keskustelu

Oleme kõik kuulnud inimesi, kes kõlavad kuivalt, puiselt või pingutatult. Need sõnad kirjeldavad sama asja – ebaloomulikkust. Kui inimene loeb kuvarilt või märkmetest teksti maha, jääb kõne aeglasemaks, mis tundub ebaloomulik.

Inimesed tahavad kuulata neid, kes neile meeldivad ja kes kõlavad, nagu räägiksid nad õhtusöögilauas sõbraga.