:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/15/14261645t1hb12b.jpg)
Tallinna Kirjanduskeskus andis A. H. Tammsaare «Juuditi» sajanda aastapäeva puhul välja mahuka kommenteeritud teose.
Ilmunud on «Juuditi» kommenteeritud juubeliväljaanne
«Juudit» (1921) on A. H. Tammsaare esimene näidend, mis ühtlasi tähistab tema loomingulise kõrgperioodi algust. Selle teosega andis kirjanik tuntud piibliloole – Juuditi ja Olovernese draamale – moodsa tõlgenduse, mis mõjub intrigeerivalt ka tänapäeval.
Esmatrüki kommenteeritud juubeliväljaanne avab näidendi sisu ja ajaloolist tausta nii kirjanduse kui ka Piibli vaatenurgast.
«Mul on ammune unistus anda Tammsaare erinevatest teostest välja kommenteeritud väljaanded,» sõnas Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino, kes on üks raamatu kommenteerijatest. «Näidendi «Juudit» puhul on tekstikihistusi, mida kommenteerida, veel eriti palju, sest tegemist on piiblilooga, mida omakorda on palju tõlgendatud ja kommenteeritud. Seetõttu kutsusin kaaskommenteerijaks religiooniloolase Jaan Lahe, kes avab näidendis olevaid viiteid nii Piiblile kui ka Lähis-Ida ajaloole.»
Teoses on kokku üle 700 kommentaari, mis avavad teose kirjutamise tausta, viiteid Tammsaare muule loomingule, omaaegsele ühiskonnale, kunstile, (piibli)ajaloole jne. Teosel on ka kommenteerijate põhjalik järelsõna.
/nginx/o/2021/12/15/14261652t1h1674.jpg)
«Osa neist kommentaaridest markeerib muudatusi, mida Tammsaare tegi teksti siis, kui redigeeris teost kooliväljaande jaoks sobivaks,» rääkis Maarja Vaino. «Esmatrükk ilmus ja järgmine trükk oligi juba redigeeritud variant. Kõik järgnevad kordustrükid on lähtunud sellest koolilastele mõeldud variandist. Tundus, et kättesaadavaks võiks teha ka teose algvariandi, mistõttu võtsime kommenteerimise aluseks just selle teksti.»
Lisaks Eestis ilmuvale kommenteeritud «Juuditile» nägi esmakordselt ilmavalgust ka «Juuditi» soomekeelne tõlge.
«Seda, et «Juuditit» tõlgitakse ka soome keelde, saime teada siis, kui raamat oli ilmunud. Olin küll tõlkija Esko Karppaneniga kirju vahetanud, kuid ei teadnud, et ta küsib infot tõlkimisega seoses. Ja siis oligi ühel päeval raamat postkastis,» sõnas Vaino.
Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis saab lisaks näha aastanäitust «Sõnakas ja auahne. Tammsaare «Juudit» 100» värskelt välja pandud August Roosilehe eksklusiivseid töid Tartu Kunstimuuseumist.
Vaino selgitusel kujutatakse kunstis kõige sagedamini Juuditit Olovernese peaga või vahetut pea maha raiumise hetke. «August Roosileht valis aga oma Juuditi-teemaliste joonistuste aineseks just telgistseenid, kus Olovernest ja Juuditit kujutatakse pigem lähedasena ning situatsiooni ohutuna. Roosileht pakkus Juuditi kujutamises uue tõlgenduse ning uurijad on seisukohal, et inspiratsiooni selleks ammutas ta Tammsaare näidendist.»
Tööd jäävad näitusele kuni märtsikuuni.