Nõid Väike Myy soovitab: 5 raamatut, millest saab salateadmisi ja ka mõnusat meelelahutust

Foto: Shutterstock

Internetinõid Väike Myy jagab lugemissoovitusi kõigile, keda huvitavad nõidused, müstika ja maagia. Vaata ka tema enda raamatuid «Nõid annab nõu» esimest ja teist osa.

Pikal talveõhtul pole paremat sõpra kui hea raamat. Tutvustan siin natuke oma sõpru, kel kõigil on üks ühine joon – ma tahan nendega ikka ja jälle koos aega veeta. Parim sõber on see, kes sulle ei valeta ja kellelt on kohtudes alati midagi õppida.

Alustan raamatutest, mis sobivad pere noorematele, aga kindlasti on ka memmel-vaaril palju nende kohta öelda.

1. August Jakobsoni «Puujalaga katk» on ehe ülevaade vana-aja eestlase uskumustest ja salajastest nõiatempudest. Mulle tundub, et kirjanik sai oma lood kelleltki, kes tõepoolest asja tundis ja oma salateadmisi jagas, sest nii mõnigi lugu on väga tõepärane. Kindlasti on see raamat, mille üle hiljem pereringis arutleda. Minu lugemislaual on see niiöelda lasteraamat läbi aastate aukohal olnud.

2. James Krüssi «Timm Thaler ehk müüdud naer» on millegipärast avalikkuse ees veidi unustusehõlma vajunud, kuigi just praeguses ajastus tasuks seda lugu meelde tuletada. Erakordselt sügav ja filosoofiline noorteraamat, mis samal ajal huvitavate karakterite ja põneva süžeega, nii et tarkuseterad nagu muuseas külge jäävad. Kirsiks tordil on muidugi raha – palju raha.

Siin teoses on sees igavene küsimus suure valiku osas: mis on parem, kas omada lõputuid rikkusi ja elada suletud, ettemääratud ringis või olla vaene, aga koos teistega, nendega, kes sinust hoolivad? Kui minu teha oleks, pistaksin selle raamatu kohustusliku koolikirjanduse hulka ja sunniksin iga lapse seda läbi lugema, sest mis on kirjanduse eesmärk: panna inimene mõtlema.

3. Edasi natuke uuema lugemisvara juurde. Just sel aastal sattusin Christopher Paolini maagilisse muinasjutumaailma ja olin sügavalt selle lummuses. Eragoni-sari on väga mahukas ja pakub lugemisrõõmu pikaks ajaks. «Eragon», «Vanem», «Pärand» ja «Brisinger» on kõik korralikud «tellised», aga neid käest panna ei raatsi, kui kord juba lugema hakkad. Autor alustas nende kirjutamist 15-aastasena ja on loonud tõelise impeeriumi, kus elavad erinevad klannid, on imelised linnad ja isegi oma salajane keel, mida edasi uurida saab. Ning kindlasti muutub lugeja lemmiklooma-eelistus mõneks ajaks lendavate ja tuld sülgavate lohede kasuks – olen päris kindel, et igaühe unistustest käib lugedes läbi selline kõikvõimas sõbrake, kasvõi tillukesena, põues piiksudes. Nii suure armastuse ja hoolimisega talitab noor autor oma loodud maailmas. Vääriline võistleja Harry Potteri lugudele.

4. Stanisław Lemi «Tagasitulek tähtede juurest» on muinasjutt täiskasvanutele, otsest maagiat on seal vähe, küll aga kohati lausa prohvetlikku ettenägemist. Kirjutatud juba 1961. aastal, aga paralleele tänapäevaga leidub seal süle ja seljaga. Äratundmisrõõm on küll üsna nukra alatooniga ja kipub nõelana torkama: kas me ikka tõesti tahame kaotada seda, mida me kaotamas oleme? Aga süžee ise on ilus ja helge, tõelistest tunnetest ja suurest armastusest.

5. Ning tõsisele maagiahuvilisele lausa kohustuslik kirjandus on Vigala Sassi (Aleksander Heintalu) poolt kogutud ning käsikirjade järgi Elo Liivi poolt raamatuks tehtud «Estide (tšuudide) hingestatud ilm» esimene osa ja teine osa. See ei ole raamat, mida ajaviiteks lugeda, vaid jupikaupa endale teadvustada. Oma kaalult on see tõsine käsiraamat ja õpik, millest ükski nõianduse harrastaja mööda vaadata ei tohiks.

Sest mitte keegi ei tohiks väita, et ta teab maagiast midagi, tundmata omaenda esivanemate pärandit.