Allan Espenbergi «77 veidrat kommet üle maailma» võtab kokku veidrused ja kombed, mis eksisteerivad päriselt. Imestamiseks ja lugemiseks on autor valinud välja kõige pöörasemad, naljakamad, hulljulgemad, õudsemad veidrused. Raamatus olevad päris lood tõestavad, et inimeste fantaasia on tõesti piiritu. Selleks, et elust rõõmu tunda, on võimalik oma elu ise huvitavaks teha. Siit leiad viis veidrat kommet, mis kindlasti imestama panevad!
LOE JA IMESTA ⟩ Veidrad kombed: inetuima mehe võistlusest ubade pildumiseni
Ubade pildumine
Aastaaegade vaheldumise pidu ehk kevade saabumist veebruari alguses iseloomustavad Jaapanis sojaoad. Traditsioon on seotud legendiga, mille järgi linna saabunud kurja vaimu minema ajamiseks oli seitse munka palvetanud 7749 päeva ja nad olevat pahalasest lahti saanud tänu ubadele. Sel päeval, tavaliselt 3. või 4. veebruaril, pillutakse kõikjale ube, et kurje vaime minema kihutada ja õnne ligi meelitada. Eriti tuleb ube loopida pimedatesse toanurkadesse, kus deemonid kõige sagedamini pesitsevad. Röstitud ube viskab kodus laiali tavaliselt kuukalendri sobival looma-aastal sündinud mees, maja peremees või mõni kuulus inimene (nt sumomaadleja või näitleja). Rituaali nimi on mamemaki (ubade pildumine) ja selle juures lausutakse: «Kuradid välja! Õnn majja!» Samuti püüab iga pereliige ära süüa ühe röstitud oa iga oma eluaasta kohta ja lisaks veel ühe oa uue aasta jaoks. Sarvilisteks kuraditeks riietatud inimesed käivad linnas ringi ja hirmutavad inimesi. Mamemaki traditsioon on teada Muromachi ajast (1336–1573).
Koolilõpupidu
Aprilli keskpaigast kuni 17. maini toimuvad Norras koolilõpupidustused ehk russefeiring, mille peategelasteks on abituriendid (russ). Viimane sõna on tuletatud ladinakeelsest terminist cornua depositurus, mis tähistas kaks sajandit tagasi üliõpilaseks saamise tseremooniat. Seejuures nimetatakse eri koolide lõpetajaid erinevalt: rødruss on humanitaareriala ja blåruss rakenduskooli lõpetaja, kuid olemas on ka mustad, rohelised, valged ja oranžid russ’id. Keskkooli lõpetamist tähistatakse Norras omapäraselt. Ligi kuu aja jooksul pidutsevad noored inimesed meeletult, tarbivad suurtes kogustes alkoholi, võtavad end alasti, seksivad avalikes kohtades ja saadavad korda kõikvõimalikke lollusi, nt käivad suuskadega poes, korraldavad keset linna pidžaamapeo, veedavad öö puu otsas, hammustavad koeri mängides inimeste jalgu. Pidustuste viimasel päeval toimub abiturientide võimas rongkäik, mille eesotsas marsivad orkestrid, lippurid, sportlased, lapsed ning seejärel abituriendid. Traditsioon sai alguse 1905. aastal.
Inetuima mehe võistlus
Alates 2011. aastast valitakse Zimbabwes riigi kõige peletislikumat meest. Koledusvõistluse korraldaja on öelnud, et kuna kaunid modellid teenivad oma välimusega raha, siis võiks samasugune võimalus olla ka koledatel inimestel. Meelelahutusürituse eesmärk on demonstreerida avalikkusele inimesi, kes on teistest veidi erinevad. Seejuures ei hinnata puudeid või defekte, vaid loomulikku koledust. Koledama mehe valib välja naistest koosnev žürii ning võitjatele on auhinnaks rahaline preemia ja ka mõni ese või isegi loom (nt vooditekk, lehm). Sageli on konkurssidega kaasnenud skandaalid, millest suurima puhul leiti, et riigi inetuimaks meheks valitud puuduvate hammastega mees polegi eriti kole. Kahel korral tiitli võitnud ja seekord teisele kohale jäänud William Masvinu märkis: «Mina olen naturaalselt inetu. Tema aga mitte. Tema on kole alles siis, kui ta suu avab.» 2017. aastal valiti koledamaks meheks taas William Masvinu. 2018. aastal on kavas korraldada Lõuna-Aafrika Vabariigis konkurss Mr Ugly World.
Maanteel hukkunud loomade söömine
Alates 2011. aastast toimub iga septembri viimasel laupäeval Lääne-Virginia osariigis Marlintoni linnas ainulaadne toidufestival, milles osalejad valmistavad roogasid autorataste all hukkunud loomadest, nt kitsedest, põtradest, vööloomadest, okassigadest, madudest jne. Populaarsemateks roogadeks on pesukaruraguu, opossumihautis, marineeritud karuliha ja praad «Tibu, kes oli juba peaaegu üle tee jõudnud». Kõik osalejad peavad kohale saabuma maanteel hukkunud looma laibaga. Ka vajaminevad maitseained ja köögiinventar peab endal kaasas olema. Toit valmistatakse kõigi festivalikülaliste silme all. Võistluse üheks reegliks on, et toit peab välja nägema selline, nagu oleks loom just praegu autorataste alt välja kistud. Iga toiduvalmistaja allkirjastab dokumendi, milles kinnitab oma toidu ohutust ja söögikõlblikkust ning avalikustab oma retsepti. Žürii hindab nii toidu maitset kui ka väljanägemist. Kui mõned aastad tagasi sai võitja auhinnaks 300 dollarit, siis praegu on esikoha omaniku preemiaks 1200 dollarit.
Arbuusimürgel
Austraalia arbuusipealinnas Chinchillas peetakse iga kahe aasta tagant arbuusifestivali. Seal kasvab umbes neljandik kogu riigi üüratust arbuusisaagist. Kuna kõiki arbuuse ei jõuta ära süüa, siis kasutatakse neid võistlemiseks. Festivalil korraldatakse erinevaid võistlusi: peaga arbuuside purustamine, arbuusisuuskadel sõitmine, arbuusikorvi loopimine, arbuuside söömine käsi kasutamata, arbuuside kiirsöömine, jooks arbuusist valmistatud jalatsites, arbuusiseemnete sülitamine, maadlus arbuusimassis, arbuusist kiivrite konkurss, köievedu arbuusidest märjal pinnasel jne. Austraallane John Allwood püstitas 2009. aastal Guinnessi rekordi, purustades ühe minuti jooksul peaga 47 arbuusi. Selgitatakse välja ka kõige raskem arbuus, mis saab aasta arbuusi tiitli – rekord pärineb 2007. aastast, kui raskeim arbuus kaalus 87,5 kg. Festivali ajal on Chinchilla täis arbuusikoori, -seemneid ja -mahla, mis muudab kõndimise erakordselt vaevarikkaks, mistõttu mahaprantsatamised on väga tavalised. Esimest korda toimus arbuusimürgel 1994. aastal.