Sinijärv soovitab: hea kodumaine kokakirjutus, makstagu kinni ja/või tehtagu järele

Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab kaht kokaraamatut: Stina Zolotari «Taimne toidulaud. Ideid hommikusöögist magustoitudeni» ja Olga Kaju «Kondiitrikunst Sinu köögis».

Stina Zolotar, «Taimne toidulaud». Foto: Raamat

Üldiselt ma kokaraamatuid siia veerule veeretama ei kipu. Ega päris kaua pole ka midagi vapustavalt head ilmunud. Aga mõtlin, et jõuluajal ju natuke võiks. Ja noppisin kaks, mille temaatikaga mul endal suurt armusuhet pole. Ei tunne ma kaasa taimesööjate toidupirtsutamisele ega ole must suuremat asja kondiitrit. Seda vahvam näha, kuidas asjatundjad asjaarmastajat rajale viia võtavad.

Hästi võtavad. «Taimne toidulaud» on raske söömapüha järel igati tervislik teos. Pealegi tuleb rõhutada, et kuna taimsete roogade väljamõtlemine nõuab pisut suuremat pingutust kui kohe kõike kasutades kokkamine, siis on head taimekokaraamatud enamasti jupp maad intrigeerivamad. Ning soovi korral saab ju noid huvitavaid juhiseid alati mõne loomse komponendiga lihtkombel täiendada. Muidugi võib öelda, et taim on eeskätt toidu toit ja nõnda on siingi päris jubedusttekitavaid retsepte, näiteks kaerahelbeputru inimtoiduks tunnistama ei paindu mu meel vist eales. Rohkem on siiski võluvaid kergeid roogasid, mille valmistegemine tõesti pulkadeks lahti võetud – ja raamat on mahukas. Sama raha eest saab rohkem oskusteavet. Ma juba ammu väldin kokaraamaturiiulisse uute köidete lisamist, aga siinkohal teen erandi.

Olga Kaju, «Kondiitrikunst sinu köögis​». Foto: Raamat

Olga Kaju «Kondiitrikunst Sinu köögis» sobib ideaalselt inimestele, kes hindavad selgust, täpsust ja korrektsust. Ega kondiitrimaailmas teistmoodi saagi. Kondiitrid olid molekulaargastronoomid jo mitu sajandit enne molekulaargastronoomia moodi tulekut. Lihtsatest algtõdedest ja põhiteadmistest alustades jõutakse ikka päris keerukate imevigurite juurde. Mina ausalt öeldes vannun sellele raamatule alla, mulle meeldib sihuke „näpuotsaga seda ja tunde järgi toda, särinal üle kuuma panni ja kamaluga miskit, mis just pähe tuli“ tüüpi kokkamine. Kondiiter nõnda käituda ei saa, muidu on tulemuseks kõrbenud ahi ja toatäis tossu. Olga Kaju järgi toimides, usun, tulevad õiged asjad välja. Lugesin ja ohkasin, nähes, et croissant’i tegemine käib mulle selgelt üle jõu. Aga kuskohast saada head croissant’i? Eestis? Peab vist ikka ette võtma… Vajalikud raamatud särtsakaks toitumiseks on olemas.

Hea kodumaine kokakirjutus, makstagu kinni ja/või tehtagu järele. Maitseb hea.