Selle teekonna algus oli hirmuäratavalt võimas – nn algaja võttis tõlkida antropoloogia isaks peetava James George Frazeri (1854–1941) 1000-leheküljelise epopöa «Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist» ning kirjutas sellele mahuka kommentaaridega järelsõna!
Tollesama järelsõna leiame raamatu «Aja lood ja legendi sinepiiva» keskelt. Kokku sisaldab Triinu Paku esmakogumik kakskümmend üks 21. sajandil valminud kirjatööd, lisaks sissejuhatava essee pealkirjaga «Lugudest, tõepõhjast ja vabast turuplatsist». Sinepiiva on piiblitarkuse järgi kõige väiksem seeme Maa peal, milles ometi peitub maagiline võim. Kuid Triinu Pakk oma teoses usutõdesid ei kuuluta, tema keskendub vaadeldavate autorite kirjandusloomingule. Nii tsiteerib ta sinepiga seoses mitte pühakirja, vaid Karl Ristikivi romaani «Põlev lipp» (1961), mille järgi «legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu» (lk 30). Muidugi sinepipuu, mille viljade maitse teatavasti võib varieeruda magusast kibemõruni, vastavalt kohale ja ajale!
/nginx/o/2014/07/30/3243691t1h6f7e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/23/14217832t1hcd45.jpg)