«Jumal on härrasmees ja ühelegi härrasmehele ei meeldi, kui teda ta enda silme ees kiidetakse»

Emil Doerstlingi maal „Kant ja tema lõunasöögiseltskond” (1892–1893). Foto: Repro

Esseekogumik «Uitmõtted» ilmus aastal 1952 ning moodustab otsekui ühtse vaimse terviku teise samalaadse esseede kogumikuga «Vaatevinklid», mis ilmus kuus aastat hiljem (e k 2020).

Raamat sisaldab kuus elegantselt vaimuka sõnakasutusega kirjapandud esseed, tulvil nõtkelt sädelevat vaimuteravust. Esimeses neist võtab Maugham vaatluse alla oma hea tuttava, Inglise 19. saj. kirjaniku ja kunstniku Augustus Hare’i (1834–1903) elu ja tegevuse; teises Hispaania maalikunstniku Francesco de Zurbarani (1598–1664) elukäigu. Kolmandas essees arutletakse detektiivjutustuse kui žanri üle; neljas on pühendatud Iiri riigimehe, majandusteadlase ja filosoofi Edmund Burke’i (1729–1797) ja viies kuulsa filosoofi Immanuel Kanti (1724–1804) elukäigu ja vaadete tutvustamisele. Kogumik lõpeb tõelise maiuspalaga kirjandusgurmaanidele – Maughami sule kaudu muutuvad raamatu lehekülgedel otsekui elavaks mõned tema tuttavad romaanikirjanikud (Henry James, Herbert Wells, Arnold Bennett jmt).

AUGUSTUS HARE JA KADUNUD MAAILM