Sinijärv soovitab: praktilise väärtusega teos, väärib püüdmist

Kala. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Vladislav Koržetsi koostatud raamatut «Eesti kalaluule antoloogia».

«Eesti kalaluule antoloogia» koostanud Vladislav Koržets Foto: Raamat

Õudsalt äge, et vahetevahel võetakse luuleruum mõne uuema vaatenurga alt ette ja seda sealjuures põhjalikult. Iga vähegi intrigeeriva autori puhul on uutmoodi kokkupandu teistmoodi silmiavav ja valgustav. Puhas rõõm ja vankrimääre! Samadest tükkidest saab monteerida hoopis ootamatuid ja ärksameelseid sõnamaailmu.

Kes üldse saab tulla säherduse mõtte peale, et panna kokku kalaluule antoloogia? Ainus võimalik ja seejuures õige vastus on loomulikult Vladislav Koržets. Ihtüander, kelle vaimlised lõpused hingavad kalasfääris nõndasama loomulikult nagu meie omad garaažis, raamatukogus või kaubakeskuses. Kalavana on kõvasti mõnusalt aega veetnud (selle kohta võivad mõned öelda ka, et rasket tööd teinud) ja komponeerinud eestikeelse luuleloo läbi kalade silmade. Või läbi kalasilma. Merd ja muud vesivärki üle ja ümbere.

Siin on avastamisruumi küll ja veel. Minu üllatusmomente: ei arvanuks eales, et just kala kaudu õnnestub Arvi Siia loomingust paigutada kõrvuti neli luuletust, mis järjest lugedes mõjuvad sedavõrd morbiidselt, et mitte öelda suitsiidselt. Samuti mõjuvad multikultuursuse, immigratsiooni ja integratsiooni radadel mõttelõnga keerutades reipa prohvetlikkusega Paul Rummo read 1960nda aasta luuletusest «Laulasmaa rand»: «Kalur piki pullurivi lautri poole aerutab, / tõmmu noormees leiges laines pruuni neidu naerutab.» Olen kindel, et luulest lähemalt mööda käinud inimesed napsavad siit hüva rõõmu tükk aega. Ja samuti leiavad kalur, kalamees ja kalanaine siit täpselt sobiliku raja nii sõnakunsti sügavuste kui pealiskauniduste manu.

Lugesin ja lehitsesin, lehitsesin ja lugesin. Tulemuseks see, et käisin Balti jaama turu kalahallis turu-uuringut tegemas. Karta on, et uusaastaöö söömapool kisub kalaliseks. Nii et praktilise väärtusega teos. Väärib püüdmist. Nagu kirjutas Contra: «raske lõpustel / kerge ahingus».

Armastusluule antoloogiaid on meil mitmeid, joomaluule oma on ka olemas. Pluss üht, teist koma neljandat. Jään ärevusega ootama seeneluule, samblaluule, ravimtaimeluule, kuuluule ja servapealse märkamatult oluliku luule kokkupanekuid. Ju tuleb mõne noist valmistamine ise ette võtta. Hea toidu ja hea luulega on kaua aega olnud see asi, et lihtsam on ise teha kui kusagilt otsima hakata. Õnneks olukord paraneb! Mühinal!