Kirjanduskeskus kutsub üles tähistama eesti kirjanduse päeva

Copy
Kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.
Kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. Foto: Mihkel Maripuu

30. jaanuaril, A. H. Tammsaare sünniaastapäeval, on kavas hakata tähistama eesti kirjanduse päeva. Vastavasisuline eelnõu on valmis ning ootab Riigikogu kultuurikomisjoni heakskiitu.

Kuigi päev ei ole veel ametlikult meie riiklike tähtpäevade kalendris, kutsub Kirjanduskeskus üles kõiki eesti inimesi, koole, raamatukogusid ja töökollektiive eesti kirjanduse päeva ka juba käesoleval aastal tähistama.

«Selleks võib ühises kohvinurgas lugeda töökaaslastele ette mõne luuletuse või miniatuuri või valida välja teos, mida kõik loevad ja mille üle pärast koos arutada,» sõnas Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. «Võib meenutada lapsepõlve lemmikraamatuid või tuhnida välja huvitava kirjandusliku fakti, millega sõpru üllatada. Koolides ja raamatukogudes võiksid aset leida klassikute ja tänapäeva eesti kirjanduse avalikud lugemised, kirjandusõhtud, nn pimekohting raamatuga jmt. Heaks näiteks on Kesk-Eestis ja Vargamäe mail korraldatav Eesti kirjanduse pidunädal, mil toimub kohtumisi kirjanikega, konverents jpm. Tallinna Kirjanduskeskuse Mati Undi muuseumis saab aga näiteks end proovile panna kirjanduslikus mälumängus. Igaüks võib valida endale sobiva tegevusvormi, tuleb ainult kujutlusvõime tööle panna!»

Eesti kirjanduse päev on kummardus meie kirjanikele ja eesti kirjandusele kui maailma kultuurivaramut rikastavale ainulaadsele nähtusele. Riikliku tähtpäevana kannab see sõnumit eesti kirjanduse väärtusest kultuurilise identiteedi ja vaimse tervise hoidjana ning kultuurilise ökosüsteemi rikkuse säilitajana.

Eesti kirjanduse päev lipupäevana riigi kalendris on ühtlasi nii tänu kui ka rahvusliku eneseväärikuse väljendus.

Tagasi üles