Eesti kirjanduse kooslugemise päeval on kavas «Naksitrallid»

Raamatuportaal
Copy
Repro Edgar Valteri raamatu «Jälle need Naksitrallid» kordustrükist, üks illustratsioonidest.
Repro Edgar Valteri raamatu «Jälle need Naksitrallid» kordustrükist, üks illustratsioonidest. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts kutsuvad kõiki eestlasi ja Eesti huvilisi nii Eestis kui välismaal osalema 30. jaanuaril eesti kirjanduse kooslugemise päeval, mil kavas on «Naksitrallid».

30. jaanuarist ehk A. H. Tammsaare sünniaastapäevast on plaan teha riiklik eesti kirjanduse päev ja sel puhul kõiki eesti kultuurilist identiteeti kandvaid inimesi mõttes ja virtuaalselt kokku tuua, lugedes Eno Raua «Naksitralle».

Möödunud aasta jaanuaris esimesel kooslugemise päeval loeti Aino Perviku «Kunksmoori» ning kui pärast kokkuvõtteid tehti, soovitati järgmiseks lugemiseks enim Eno Raua «Naksitralle». Pole ka ime - vaevalt on mõni täiskasvanud eestlane, keda poleks puudutanud naksitrallide seiklused nii raamatutes kui multifilmides ning kelle mällu poleks igaveseks sööbinud Edgar Valteri illustratsioonid ja Sven Grünbergi isikupärane helikujundus.

«Naksitrallid» on tõlgitud viieteistkümnesse keelde. Lisaks suurematele keeltele ka gruusia, mari, moldaavia, slovaki ja ukraina keelde. Muhv, Kingpool ja Sammalhabe on seega lausa üleilmse kuulsusega tegelased. Kooslugemiseks on ELK skaneerinud ja üles laadinud lõigu «Naksitrallide» raamatust nii eesti keeles kui ka neljateistkümnes teises keeles, mis annab hea võimaluse võrrelda, kui erinevad on naksitrallid erinevates riikides, mis nende rännutrajektoorile on jäänud. Nõnda saab eesti legendaarset lasteraamatut hõlpsasti tutvustada ka paljudele teistsuguse emakeelega inimestele. Kõik lõigud on lisatud Eesti Instituudi kodulehele.

Järvi Lipasti Soome Tuglase seltsist selgitas, et kooslugemise päeva mõtte käis välja Tuglase seltsi liige Jaak Kiviloog, eeskujuks Põhjamaade 30. novembril toimuva lugemispäevaga. «Päeva nimeks pakkusin kooslugemise päeva, sest ettelugemispäev on juba olemas ja kooslugemine on laiema haardega - koos lugedes võib ka ette lugeda, aga ei pea - ja sümboolse tähendusega. Koos loevad eesti pered, sõpruskonnad, klassid; koos loevad kõik eestlased üle maailma. Koos loetakse samal päeval sama eesti raamatut,» ütles Lipasti.

Tagasi üles