Lumepallide tegemises on nii teadust kui ka matemaatikat
/nginx/o/2022/02/07/14350716t1h8400.jpg)
Oh, kuidas mulle meeldib matemaatika! Ja arvud! Ja statistika! Pean tõdema, et mulle meeldib ka teadus. No sosinal öeldes ikka väga! Nii et kui raamatupoes Shini Somara raamatud «Matemaatika minu ümber» ja «Teadus minu ümber» silma jäid, siis ilma nendeta ma poest ei lahkunud.
«Matemaatika minu ümber» aitab noorel lugejal avastada matemaatika – arvude, aja, mõõtmise, kujundite, hulkade jne – maailma. Loo keskmes on väike tüdruk Alisa, kes läheb oma suure sugulase Robiniga matkama ning koos avastatakse, et matemaatika on kõikjal meie ümber. Ja ta tõesti on!
Tekst on lihtsas sõnastuses, aga omab suurt sisu. Huumoriga ja enesekriitiliselt saan tunnistada, et mõnes kohas pidin lastele mõeldud raamatut väga tähelepanelikult lugema, et ikka kõigest korralikult aru saada.
Lugedes meenus kunagine kogemus lasteaiaõpetajana, kui 6-aastane poiss, kellel kuus vanemat õde-venda, tuli minu juurde ja küsis: «Kaire, mida tähendab 3/4?» Ja siis ma seletasin, võttes abiks rasvakriitide karbi. Sai tema selgeks ja said päris mitu põnevil põnni veel. Ka selles raamatus on selgitatud lugejale väga lihtsalt arvutamise tähtsust, harilikke murde, kujundeid, mõõtmist ja veel paljusid matemaatilisi teemasid ning seda kõike ümbritsevat maailma avastades ja sellega seoses.
Raamatu lugemine pani taas kord mõtlema, miks koolis on paljudele lastele matemaatika nii keeruline ning sageli lausa vastik. Eks eelkõige just seetõttu, et selle õppimine on mehaaniline ning abstraktne – täidan töövihikut ja lahendan tehteid. Viia tuleks aga arvude, kujundite, matemaatiliste mõistete maailm igapäevaellu. Mäletan, kuidas protsendi õppimisel klassikaaslased porisesid, et kus mul seda vaja läheb. Ja lahendatigi ülesandeid, aga ei süvenetud. Ja kui palju täiskasvanuid ütleb nüüd: «Ei mina oska arvutada, palju ma makse pean maksma.» Või veel hullem, ei osata näha laenude intressides varitsevat ohtu. Või ei osata täita potti 1/3 osas veega.
Meenus veel üks mälestus lasteaias töötamise ajast. Olin siis õppealajuhataja ametikohal ning üks õpetaja tuli minu juurde oma pahameelt välja valama: «Mõtle, laps käis koolikatsetel ja seal anti talle mänguraha ning öeldi, et mine ja vaata, mida sa seal eemal olevatest asjadest endale osta saaksid. Kuidas peaks ta oskama poes osta? Me oleme rahaga arvutanud küll, aga no tahavad ikka palju!» Mnjaa... Aga tean ka õpetajaid, kelle käe all õpivad lapsed mõõtmist kurke purki pannes ning kus poemänguga alustavad juba tibatillukesed. Algul suhtlemise õppimise eesmärgil ning hiljem juba arvutamise. Puulehed on parim raha! Näiteid, kuidas matemaatikat õppida ümbritsevat maailma ja elu tundma õppides, oskavad kindlasti paljud lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad palju tuua. «Matemaatika meie ümber» annab selleks mitmeid ideid.
Minu jaoks olid raamatus erilise tähtsusega matemaatika valdkonnas kuulsate teadlaste ja nende uuringute tutvustused lapsele sobivas keeles. Mina näiteks ei teadnud, et mehaaniline arvutusmasin on leiutatud juba varsti 400 aastat tagasi või et maailmakuulus meditsiiniõde Florence Nightingale oli statistika teerajaja.
Nii et rohkem kui palju lugemist väärt! Mina soovitaksin raamatut «Matemaatika minu ümber» lugeda osade kaupa, et igasse teemasse jõuaks süüvida ning oma ümbritsevaga seoseid luua! Sest raamat on ikka väga sisutihe – suur osa matemaatika põhitõdedest 32 leheküljele mahutada on kunst omaette!
«Teadus minu ümber» teeb väikesele lugejale sissejuhatuse teaduse ja uurimise maailma. Pisike Ruben veedab emaga imelise päeva mererannas ning saab palju uusi ja põnevaid teadmisi. Katsed ja uurimised – lehtede värvuse muutumine, päikese soojus, mere soolasus, jäätise sulamine – kõike seda suudab teadus seletada.
Ja muidugi on raamatus sarnaselt matemaatika raamatuga põnevad lood teadlastest ja nende uuringutest. Arvestades, et enamikule lastele meeldivad kommid ja maiustused, siis ehk panevad lood Marie Daly ja Cynthia Kenyoni uuringutest suhkru mõjust meie südame tervisele ja elueale lapsi mõtlema ja arutlema ning oma harjumusi muutma.
Minu arvates on «Teadus minu ümber» keelekasutuselt ja sisult lihtsam kui «Matemaatika minu ümber» ning sobib juba koolieelikutele lugemiseks. Nemad uurivad maailma ikka väga suure huvi ja põnevusega ning raamat on suurepärane sisend teadushuvi tekkeks! Nähtamatu tindi katse võtan ka ise ette.
Kui raamatute sisulisest väärtusest muljetasin juba pikalt, siis olulise panuse raamatutele annavad Soome kunstniku Nadja Sarelli rõõmsad, detailirohked, ilmekad ja sõnumit ka ilma tekstita suurepäraselt edastavad illustratsioonid. Nii et raamat nii lugemiseks ja targemaks saamiseks kui ka vaatamiseks ja nautimiseks!
No ja parim raamatusoovitus on, et mu 25-aastane tütar Paula, kes eelneva teksti kriitilise keeletoimetajana üle vaatas, haaras kohe raamatud ning asus lugema!
Loodan väga, et Koolibri tõlgib ja avaldab peatselt ka Shini Somara «An Engineer Like Me» ning «A Coder Like Me». Mina igatahes ootan väga!
***
Kaire Kollom on hingelt lasteaiaõpetaja, tänane Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor.
Arvustuse esmased versioonid on avaldatud kahe postitusena Facebooki grupis Lasteraamatute väljakutse.