P, 27.11.2022

Lihtne test, mis teeb selgeks su õnnelikuks olemise määra

Raamatuportaal
Lihtne test, mis teeb selgeks su õnnelikuks olemise määra
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toivo Niiberg.
Toivo Niiberg. Foto: Erakogu

Autori või kaasautorina enam kui 100 raamatut kirjutanud Toivo Niiberg on olnud 44 aastat õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Ta arutab oma GoodNewsi kirjastustatud raamatus «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust» muuhulgas selle üle, mis on õnn ja kuidas seda saavutada.

Õnn sõltub paljuski juhusest

Niiberg kirjutab, et pealiskaudsel vaatlemisel näib, et õnn sõltub väga palju juhustest. Eks viita sellele ka muistsete roomlaste Fortuunakujutlus: õnnejumalanna, kes lendab ringi tiivulisel rattal, ja vaevalt jõuab keegi teda puudutada, kui ta on juba läinud.

«Teisalt näeme, et ühele inimesele on õnneks vaja väga vähe, teisele väga palju: poolkuivanud leivakannika nägemine prügikastis teeb sandile rõõmu, kuid seda näriva sandi nägemine ajab miljonäril mitmeks päevaks isu ära,» toob ta näite.

Toivo Niiberg, «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust».
Toivo Niiberg, «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust». Foto: Raamat

Ameerika sotsiaalpsühholoogid Frank M. Andrews ja Stephen B. Withey jõudsid põhjaliku uurimistöö järel tulemuseni, et kõik välised asjaolud kokku võivad meie õnnelikkuseastet mõjutada vaid 8% ulatuses. Samas on siin mõeldud püsivat õnnelikuna-õnnetuna tundmist, mitte lühiajalisi emotsionaalseid tõuse. Kust siis tuleb ülejäänud 92%? Nende arvates ei jää üle muud võimalust, kui tõestada, et see on sünnipärane soodumus olla elus õnnelik või õnnetu – kas oled sündinud õnnesärgis või... Tõepoolest, kui vaatame enda ümber, näeme inimesi, kes vajavad väga vähe selleks, et olla aina rõõmsameelsed ja lootusrikkad − olla õnnelikud. Teisalt kohtame ka kogu aeg virisevaid, halemeelseid ja rahulolematuid − olla õnnetud.

Kuidas mõõta õnnelik olemise määra?

Niiberg selgitab, et õnnelik olemise määr tuleneb meeldivate ja ebameeldivate tunnete omavahelisest suhtest. Norman Bradburn selgitas kogu Ameerika rahvastiku õnnelikkuse määra välja järgmise küsimustiku alusel, millele on vaja vastata kas «jah» või «ei»:

Kas te olete olnud viimase kahe nädala kestel:

  • rahul millegi enda poolt korda saadetu üle;

  • uhke, kuuldes enda kohta kiidusõnu (selles osas on eestlased üsna kitsid);

  • teinud midagi sügava sisseelamise ja huviga;

  • tundnud end olevat «seitsmendas taevas»;

  • oled rahul sellega, kuidas asjad edenevad;

  • kõigest küllastunud;

  • pahas tujus selle tõttu, et keegi ütles sulle halvasti;

  • nii rahutu, et pole saanud kusagil asu;

  • väga üksik või eemale tõugatu;

  • masendunud, väga õnnetu.

Kuidas sa vastaksid esitatud küsimustele 10-pallises skaalas? Esimese viie küsimuse korral peaksid saama maksimumpunktid ja viimase viie korral miinimumpunktid. Sellist analüüsi võiks teha pea iga nädala lõpus ja teha sellest vastavad järeldused. Arvatavasti on suurim õnn iseendaga hea läbisaamine ja oskus ennast analüüsida, vigadest õppida ja edasi rühkida, pea püsti ja naeratus näol.

 

Märksõnad
Tagasi üles