KATKEND RAAMATUST ⟩ Kaisa Mäkäräinen: olümpial pole ükski muu koht tähtis peale esikolmiku
15. veebruar 2022, 09:10
/nginx/o/2022/02/15/14366162t1h6d56.jpg)
Põhjanaabrite ajaloo tuntuim ja armastatuim laskesuusataja, kümne aasta armastatuim naissportlane Soomes ning kolmekordne MK-sarja üldvõitja Kaisa Mäkäräinen räägib peatselt ilmuvas raamatus «Biatlon A&O», millised kohad on tipplaskesuusatajele OM-il olulised ning miks temal ükski kolmest olümpiast soovikohaselt ei läinud.
Kas sul on midagi sellist võistlustel juhtunud, mis tõeliselt vihale ajab?
Muidugi on nii häid kui ka halbu päevi. Ennekõike on nende halvemate põhjus olnud tervis. Kannatasin päris paljudel talvedel hingamisteede haiguste käes. Eriti olümpia ajal: Sotšis olin haige, ka vahetult enne Lõuna-Koreasse minekut jäin kodus haigeks. Neil hetkil küll küsid, kuidas on võimalik jääda haigeks nelja-aastase intervalliga just neil kahel veebruarinädalal, kui peaksin olema parimas vormis ja terve. Mida olen valesti teinud, et mind niiviisi karistatakse? Need olidki mu suurimad lootusetuse hetked.
Siiski läksid olümpiamängudele võistlema.
Läksin muidugi. Sotšis mõtlesin, et see on mu viimane olümpia. Mul oli toona mõte lõpetada karjäär pärast kodust Kontiolahti MM-i 2015. Koreas olin küll haigusest pisut toibunud, aga siiski mitte piisavalt.
Tegelikult enne Vancouveri olümpiat oli mul ka vahetult enne ebameeldiv kõhutõbi, mis algas Antholzis. Kaotasin kaalust mitu kilo. Nii et olümpiatel on mul olnud tervise vaatest kamaluga halba õnne.
Kuidas hindad olümpia tähtsust võrreldes teiste võistlustega? On neid, kes ütlevad, et kui medalit ei võida, on need suhteliselt mõttetud võistlused. Teised jällegi, ees- kätt medaliomanikud, arvavad, et olümpia on siiski midagi erilist.
Nii täpselt ongi. Olümpiamängudel – tegelikult ka MM-il – pole tulemuse vaatest ühelgi muul kohal tähtsust kui esimene, teine ja kolmas. MM-il on mõnevõrra erinev see, et võistlus on MK-sarja osa, seega saab ka esikuuiku kohtadega korralike punkte koguda. Aga olümpial loeb vaid esikolmik.
Kui oled noor ja hangid kogemusi, võid rahul olla ka tagumiste kohtadega. Aga kogenuna ja medalivõitjana on pisut teine suhtumine.
Muidugi oleks tagantjärele vaadates väga tore, kui mul oleks ka olümpiamängudel hästi läinud. Kindlasti oli see minu eesmärk, mida ma ei saavutanud. Kõigil sportlastel, ole sa kui edukas tahes, on midagi, mis jääb kripeldama.
Sinu saavutused on ikkagi märkimisväärsed, sealhulgas kolm MK-sarja üldvõitu. Mis on su kõige eredamad mälestused karjäärist, mida ise välja tooksid?
Üldvõitude otsustavad hetked. Kõik mu MK-võidud on tulnud viimase võistluse tulemuste pealt. Holmenkollenis 2011 ja 2014 ning Tjumenis 2018. Kõnekas on, et 2014 ja 2018 ehk aastad, kui võitsin MK-sarja, olid olümpiahooajad, mis näitab, et kogu ülejäänud hooaja olin päris heas vormis.
Viimase üldvõidu korral arvasin, et nädal varem Holmenkollenis mängisin oma võimalused maha ja Anastassija Kuzmina pääses päris kaugele eest ära, olin üsna kindel, et kõik on selleks korraks läbi. Ent sain treeneritelt tuge eneseusu taastamisel ja Venemaal tulidki head tulemused.