Sageli juhtub midagi, mis pole meie esimene valik
Siis on Meriti sõnul suureks eeliseks, kui sul on ette läbi mõeldud ja ära põetud nii selle stsenaariumi murekohad kui ka eelised. «Ja siis selle juhtudes on ideaalis juba jess! Või noh, mitte päriselt, eks ole, aga kujundlikult: sul on must stsenaarium läbi mõeldud ja oled püüdnud leida enda jaoks sealt mõne positiivse nüansi. Kui see olukord peaks siis juhtuma, kohaned kiiresti, sest oled valmistunud halvimaks, aga leidnud olukorrast enda jaoks ka positiivset – juba ette.»
Firmades, riikides ja linnades mõeldakse läbi erinevad stsenaariumid, näiteks kasvõi lennuki kukkumine Ülemiste järve, kust tuleb meie kraanivesi. Samamoodi tuleb teha oma elus. Mis siis, kui...
Autor rõhutab, et ei mõtle hirmuga selle läbi mõtlemist, vaid teadvustamist, mõtlemist, mida saab teha selle ärahoidmiseks või selleks valmistumiseks (kui tõenäosus on suhteliselt suur), et see siis unustada.
Nipp! Kui mõnikord ei lähe kõik päris täpselt nii, nagu soovime
Merit toob näiteks, kui ta lapsel oli paar aastat tagasi esimese klassi koolikatsete aeg, oli tal loomulikult oma nägemus ja ootus ning see tekitas pinget.
Selleks, et mitte pettuda, püüdis ta viimased kuud oma igahommikuses ja -õhtuses meditatsioonis ette kujutada, et nad on aasta pärast tema kooliga ülirahul. See ei seo konkreetse kooliga, vaid selle tundega, mida ta asjade kujunemiselt ootan.
Seda tunnet võivad tekitada erinevad aadressid, erinevad koolid. «Ja ma saan öelda, et sellest oli päriselt palju abi esimeste ei-de saabudes,» ütleb Merit.