Parima käsiraamatu autor Merilin Mandel: ei tasu oodata inspiratsiooni - ega ta ei tule, kui sa juba lainel pole

Copy

Apollo rahvahääletusel selgusid möödunud aasta eesti autorite parimaid raamatuid. Palusime võitjatel vastata kolmele küsimusele kirjutamise ja lugemise kohta. Parimaks käsiraamatuks valisid lugejad Merilin Mandli teose «Jess, lapsed!».

Merilin Mandel, «Jess, lapsed!».
Merilin Mandel, «Jess, lapsed!». Foto: Raamat

Kas mäletate oma esimest kirjutamiskatsetust? Mis see oli?

Minu esimene kirjutuskatsetus oli umbes 8-aastaselt, mil ma kirjutasin ja illustreerisin (!) perekondlikuks lugemiseks teose «Hunt Iila, kes sõi hambapastat» - erinevate kolimistega läks suurem osa raamatust (ehk mõned leheküljed) aja jooksul kaduma, aga need laia reavahega paberid on siiani eredalt meeles. Ma isegi ei ole kindel, kas Iila jõudis raamatus üldse hambapasta söömiseni või piirdus see eklektiline karakteritunnus vaid pealkirjaga...

Mis on kõige parem nõuanne, mis teile kirjutamiseks on antud?

Ma arvan, et üks nõuanne, mis ei olnud küll mulle suunatud, aga mis siiski vahel kuklas tiksub, on see, et ei tasu oodata inspiratsiooni - ega ta ei tule, kui sa juba lainel pole!

Milline raamat on teile viimasel ajal tõeliselt sügava mulje jätnud?

«Keha peab arvet» (Bessel van der Kolk), «Kirjad Buenos Airesest» (Eia Uus), «Mind the Gap» (Dr Karen Gurney).

Vaata ka videot, kus autoriga vestleb Mart Juur!

Tagasi üles