Dave Benton kirjutab oma Goodnews kirjastusega välja antud raamatus «Olen see, kes olen», et on enda kohta kuulnud küll haavavaid asju, aga need pole talletanud ta pähe solvangutena.
Dave Benton kiusamisest: kui sa ei reageeri, jääb solvajal rahuldus saamata
«Solvangud kuuluvad minu jaoks selliste tunnete kategooriasse, mis võivad küll olla tähtsad kas ütlejale enesele või kellelegi teisele, kes tunnistajaks on olnud, kuid mitte mulle. Ilmselt võib minu selline suhtumine solvajat ennast ärritada, kuid mis minul sellest – ta peab oma ärritusega ise toime tulema. Et solvang sihile jõuaks, peab solvatav sellele reageerima ning siis pakub see solvajale rahuldust, annab talle n-ö vampiirlikku energiat. Aga kui sa omaenda sisemise väe, oma olemuse tõttu ei reageeri, jääb solvajal rahuldus saamata ning see nõrgestab tema negatiivsust,» arvab ta.
Lapsevanem peaks kiusamisest teadlik olema
Küsimuse peale, kas ta on tundnud end süüdi, kui tema lapsi on koolis kiusatud, vastab Benton raamatus: «Võiksin tunda end mõnevõrra süüdi, kui mu lapsi kiusataks selle tõttu, et nad on minu lapsed. Aga kuna kiusamisel pole pistmist kiusatava vanematega, vaid pigem kiusaja enda vanematega, siis tunnen enda lastele lihtsalt kaasa ja aitan neil sellest üle saada. Nii tulebki oma lastega käituda – toetada neid ja lasta neil tunda, et sa oled nende jaoks alati olemas.»
Ta usub, et lapsevanematena peame ka ise olema teadlikud sellest, kui laps käitub halvasti või kiuslikult teiste laste suhtes. Midagi sellist ei saa ega tohi toetada. Kiusamine on igal juhul kuritegu, tõsine asi, mis võib viia enesetapukatseni. Benton leiab, et me ei tohi lasta sel jätkuda ja halb tegu ei saa karistamata jääda.
Kaasaegse tehnoloogia ajastul, mil kõigi jälgi on võimalik ajada, peaksime suutma seda teha kõigi nendega, kes kahjustavad teisi. Nad tuleb leida ja oma tegude eest vastutama panna.
Vägivallaohvritele paneb ta aga südamele, et nad räägiksid sellest täiskasvanutele. «Kui teie vanemad või kool midagi ses suhtes ette ei võta, leidke ometigi keegi, kes võtab. Ärge kannatage vaikides!» annab ta nõu.
Kui vajad abi, siis küsi
Benton tõdeb, et kõigi asjadega, mida ta on elus kunagi kahetsenud, on ta õnnelikult ühele poole saanud, sest muidu ei saaks ju edasi elada. Vastasel juhul poleks ta praegu siin.
«Jah, küllap olen mõndagi valesti teinud ja lubanud juhtuda asju, mida poleks pidanud juhtuma. Olen langetanud valesid otsuseid ja neidki kaua kahetsenud. Tegelikult on kahetsusega aga nii, et sellest tuleb osata lahti lasta ja püüda edasi elada. Sa küll meenutad neid lugusid aeg-ajalt, kuid nad ei mõjuta enam su igapäevaelu. Kui mõned asjad siiski mõjutavad, siis annab see märku, et sa pole neist üle saanud, nad segavad su elu ja tuleb midagi ette võtta, et nende painest vabaneda. Kuid veelkord – kui vajad abi, siis küsi. Ära karda seda teha, paneb ta südamele.