Uskumatult hulljulge vandenõu, millest ei saanudki midagi head sündida

Richard Kalju "Lenin", 1961. Foto: Repro/Peeter Langovits

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda dr Jonathan Schneeri teost «Lockharti vandenõu. Armastus, reetmine, mõrvad ja kontrrevolutsioon Lenini Venemaal».

Lenini pildiga kaanel õnnestub ilmselt veel päris kaua aega raamatuid müüa. Hitleri pilt müüb vast veel paremini. Niisamuti näib, et Vene revolutsiooni teema ei taha kuidagi ammenduda. Võiks ju mõelda, et tänaseks peaks juba küll kõik kättesaadav sel teemal olema läbi töötatud ja üht- või teistpidi kokku ja kirja pandud, aga ei. Muudkui tuleb noid asjakesi.

Jonathan Schneer, «Lockharti vandenõu». Foto: Raamat

«Lockharti vandenõu» ei paku üleliia palju uut, aga veenab selles, et samu tükikesi uuesti järjestades saab üldpilti uutmoodi kujutada küll. Ja paneb mõtlema, et siin ja praegu (või ka seal ja praegu) toimuvast saaks kindlasti koostada vähemasti sama intrigeerivaid raamatuid. Küllap siis umbes saja aasta pärast. Kuigi mine tea, aeg käib kuidagi kiiremini.

Lockhart ja tema sepitsused ja üleüldse põnevaks elatud elu on mitmeid kordi läbi kirjutet. Aga tegelikult on hea, kui õnnestub selgemaks joonistada see tõesti meeletu kaos, millesse Venemaa sajakonna aasta eest paiskus, kuhu ta pool maailma kaasa vedas ja millest ta päriselt veel niipea ei pääse. Aga aastal 1918 olid asjalood ikka muljetavaldavalt segased ning pole ime, et suure sõja järel oma tükke kokku korjav maailm ei saanud päriselt aru, mäherduse kaliibriga kaosemehed vallale olid pääsenud. Ega mõistnud ses asjas miskit ette võtta. Kõige resoluutsemad sellid tegid lihtsalt mängu ära. Nagu teame, midagi head sellest ei sündinud. Ja ühest elegantsena mõeldud vandenõust kutseliste kurjategijate kliki vastu lihtsalt ei piisanud.