Kergesti loetav ja lummav raamat üksikule saarele pagendatud naisest

Santorini, Thira. Foto: Shutterstock

Raamatublogija Laura-Kristiina Valdson luges Madeline Milleri Vana-Kreeka tuntud müüdist inspireeritud romaani «Kirke» ja jagab oma lugemiselamust.

Madeline Miller, «Kirke». Foto: Raamat

Madeline Miller on USA kirjanik, kelle romaanid on tuntud antiikmütoloogia teemalise sisu poolest («Achilleuse laul», «Kirke»). Viimane räägib loo vägeva päiksejumala Heliose tütrest, Kirkest.

Peategelane on lapsest saadik mõnevõrra erinev olnud – nümfina vaevu jumalanna, samas ka mitte veetlev nagu ema. Jumalate seas ta endale kohta ei leidnud, nii pööras ta pilgu surelike poole. Juhuslikult endas nõiduseväe avastanud Kirke elutee aga muutub, naine osutub senisest võimsamaks ning Zeus pagendab ta üksikule saarele. Raamatu jooksul ristuvad tema teed kuulsate mütoloogiliste tegelaskujudega, muuhulgas Minotauruse, Hermese, Apolloni, Medeia ning viimaks Odysseusega (tuntud kangelane Trooja sõjas).

«Kirke» oli mu esimene mütoloogia teemaline romaan ja pean tunnistama, et meeldis mulle oodatust rohkem. Kartsin igavamat lugemiselamust, raamat oli kusjuures meie lugemisklubis. Žanri poolest liigitub see fantaasia või ajaloolise romaani alla, tegu oli teatud mõttes nende kahe seguga. Kui alguses oli keeruline kõikide jumalate ja nimede vahel orienteeruda, siis üsna pea elasin sündmustikku sisse.

Kirke ise on väga hästi loodud tegelaskuju, lugejana on talle kerge kaasa elada. Ta on ühtaegu isepäine, arukas, eneseteadlik ja kõrge moraalitundega (kuni talle liiga tehakse!).

Madeline Milleri kaunis sõnakasutus ja kirjeldused lõid maailma, kuhu oli nii kerge end kaotada. Samuti oli põnev kõiki tuntud tegelaskujusid niimoodi fiktiivses vormis ära tunda. Minu lemmik neist oli tõenäoliselt Hermes – sõnumitooja, rändurite ja kavaluse jumal.

Kergesti loetav ja lummav raamat!