T, 6.12.2022

Miks just süda on keha kõigist elunditest ainus, millel on intelligentsus?

Raamatuportaal
Miks just süda on keha kõigist elunditest ainus, millel on intelligentsus?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Shutterstock

Dr Joe Dispenza kirjutab raamatus «Üleloomulikkuse saavutamine. Kuidas tavalised inimesed tulevad toime millegi tavatuga», et meile kõigile on antud võimalus millegi suure saavutamiseks ning meie võimetel ei ole tegelikult piire. Loe raamatust katkendit!

INTELLIGENTNE SÜDA

Alates päevist, mil meie inimestest eellased hakkasid koopaseintele ja kiviplaatidele oma ajalugu jäädvustama, on süda kui tervist, tarkust, intuitsiooni, juhatust ja kõrgemat intelligentsust tähistav punane niidike neist kujutistest alati läbi põimunud. Vanad egiptlased, kes kasutasid südame kirjeldamiseks sõna ieb, uskusid, et elu keskpunktiks ja inimliku tarkuse allikaks ongi süda, mitte aju. Nii mesopotaamlased kui kreeklased pidasid südant hinge keskpunktiks. Kreeklased küll leidsid, et see on kehas asuv iseseisev soojuse allikas, sellal kui mesopotaamlased pidasid seda osaks päikese soojusest. Nad koguni tõid inimohvreid, mille käigus rebiti päikesejumalale annetamiseks ohvri rinnust välja veel tuksuv süda. Vanad roomlased teadsid, et süda on elutähtis elund.

17. sajandil, teadusrevolutsiooni algusaastail, väitis prantsuse filosoof René Descartes, et keha ja hing on kaks täiesti erinevat substantsi. Tänu tema mehhanistlikule universuminägemusele hakkasid inimesed südames nägema erakordset masinavärki. Südame kui mehhaanilise pumba mehhanism hakkas varju jätma selle kui inimkonda kaasasündinud intelligentsusega siduva elundi olemust. Teaduse võidukäigu tagajärjel lakati südant vähehaaval nägemast tunnete, emotsioonide ja meie kõrgeima olemusega ühendajana. Alles viimastel kümnenditel on uued tuuled teaduse vallas meid pannud hoomama, mõistma ja tunnustama südame tõelist tähendust, seda nii elektromagnetilisi välju tekitava elundi kui ka meie ühendväljaga ühendajana.

Joe Dispenza, «Üleloomulikkuse saavutamine».
Joe Dispenza, «Üleloomulikkuse saavutamine». Foto: Raamat

Me teame, et süda pole, kui jätta kõrvale selle arusaadav roll elu hoidjana, lihtsalt lihaspump, mis vere kehas ringlemas hoiab, vaid lisaks ka tundeid ja emotsioone mõjutada suutev elund. Süda on sensoorne elund, mis suunab otsustusvõimet ja aitab meil iseendid ja oma kohta maailmas mõista. Tegemist on aja-, koha- ja kultuuriülese sümboliga. Üldtuntud on seisukoht, mille kohaselt oma südame sisemiste teadmistega ühenduses olles on meile kättesaadav selle kui armastuse ja kõrgeima tõe allika pakutav tarkus.

Pole sugugi imekspandav, et tekib küsimus, miks just süda on keha kõigist elunditest (miks mitte põrn, maks või neerud) ainus, millel on intelligentsus. Oleme alates 2013. aastast tublisti vaeva näinud, et mõõta ja koguseliselt määrata südamerütmi koherentsust ja transformatsiooni, mis on südame rolli mõistmisel kesksel kohal. Peaaegu kõik teavad, et südamest tulevad kõrgendatud tunded ühendavad meid armastuse, mõistmise, tänutunde, rõõmu, ühtsuse, leppimise ja isetuse teadvusega. Need on tunded, mis meile midagi annavad ja panevad end tundma tervikliku ja maailmaga ühenduses olevana, erinevalt stressiga seotud tunnetest, mis kogukondi lõhestavad ja meid eluenergiast tühjaks imevad. Probleem seisneb selles, et nimetatud südamest tulevad kõrgendatud tunded vallanduvad tihtipeale juhuslikult, sõltudes millestki välisest meie keskkon

Tänapäeva tempokas, stressirohkes, tootlikkusele keskenduvas, kiirustama sundivas kultuuris on vaimse ja emotsionaalse tasakaalu säilitamine kahtlemata paras väljakutse ning tasakaalu kaotamine võib omakorda tervisele halvasti mõjuda. Näiteks 20. sajandi alguses ei surnud naljalt keegi südamehaigustesse, sellal kui tänapäeval on see nii meeste kui naiste seas üheks peamiseks surmapõhjuseks; igal aastal läheb südamehaigustega seotud tervishoiuteenuste osutamine koos ravimite ja tootlikkuse langusega üksnes Ameerika Ühendriikides maksma keskmiselt 207 miljardit dollarit aastas. Stress on üks südamehaiguste peamistest põhjustest ja see on jõudmas epideemilisele tasemele. Õnneks on sellele vastumürk olemas. Oleme paljusid südame koherentsusega seonduvaid tegureid uurides järeldusele jõudnud, et enda sisemist seisundit on sõltumata väliskeskkonnast lähtuvatest asjaoludest siiski võimalik reguleerida. Nagu igasuguste oskuste arendamine, eeldab ka südame koherentsuse vabatahtlik tekitamine teadmisi, nende rakendamist ja praktikat.

Meie südamega seotud teadmiste avardamisel on olnud tähtis koht partnerlusel teedrajavat ja läbimurdelist tööd tegeva HearthMathi instituudiga. HMI on mittetulunduslik teadus- ja koolitusorganisatsioon, mille töö keskendub südame ja aju koherentsuse paremale mõistmisele. HMI on alates 1991. aastast uurinud ja arendanud usaldusväärseid teaduspõhiseid tööriistu, mis aitavad inimesel ehitada sildu südame ja teadvuse vahele ning süvendada sidemeid teiste inimeste südamega. Nende missiooniks on inimeste abistamine füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete süsteemide tasakaalustamisel südame intuitiivse juhendamise vahendusel.

Meievahelise partnerluse aluseks on ühine veendumus, et uue tuleviku loomiseks peab inimene kokku viima selge tahte (koherentne aju) ja kõrgendatud emotsioonid (koherentne süda). HMI uuringud on tõestanud, et tahet või mõtet (mis, nagu te lugesite, väljendub elektrilise laenguna) tunde või emotsiooniga (mis, nagu te juba mõistate, toimib magnetilise laenguga) kombineerides avaneb meil võimalus muuta oma bioloogilist energiat – ja oma energiat muutes muudame oma elu. Just nende kahe elemendi liit kutsub esile mõõdetava mõju mateeriale, annab kehakeemiale uue suuna, asendades tuttavas minevikus elamise eluga uues tulevikus. Me õpetame oma õpilastele õpitubades üle terve maailma, kuidas neid kõrgendatud seisundeid hoida ja säilitada, et nad saaksid lakata elamast asjaolude ohvrina, ühest emotsioonist teise kõikudes, ning võiksid alustada elu omaenese reaalsuse loojatena. See on protsess, mille vahendusel loome uusi seisundeid – või uue isiksuse, mis loob omakorda uue isikliku reaalsuse.

Viimastel aastatel on üks meie HMI-ga sõlmitud partnerluse eesmärke olnud südame(rütmi) koherentsuse nime all tuntud seisundi teadliku reguleerimise ja saavutamise õpetamine õpilastele. Sarnaselt korrapärastele trummilöökidele viitab südame koherentsus südame füsioloogilisele funktsioonile, mis paneb selle lööma ühtlaselt, rütmiliselt, korrapäraselt (sellele vastandub rütmist väljas süda, mis ei tööta korrapäraselt). Koherentse südame korral on meie jaoks ligipääsetav «südame intelligentsus», mida HMI määratleb järgnevalt:

Teadlikkuse ja intuitsiooni liikumine, mida kogeme siis, kui teadvus ja emotsioonid on meie enese algatatud protsessi tulemusel saavutanud tasakaalu ja koherentsuse. Seda intelligentsuse vormi kogetakse vahetu ja intuitiivse teadmisena, mis manifesteerub meile endile ja teistele kasulike mõtete ja emotsioonide kaudu.

Nagu seda peatükki lugedes teada saate, on südame koherentsusel arvukalt kasutegureid, kaasa arvatud vererõhu alandamine, närvisüsteemi seisukorra, hormonaalse tasakaalu ja ajufunktsioonide parandamine. Kõrgendatud emotsionaalseid seisundeid hoides ja soodustades on meil võimalik olenemata väliskeskkonnas valitsevatest tingimustest saada juurdepääs sellisele kõrgema taseme intuitsioonile, mis aitab paremini mõista iseennast ja teisi, on abiks stressi põhjustavatest mustritest hoidumisel, suurendab vaimset selgust ja soodustab otsuste langetamist. Lisaks HMI uuringu­tulemustele viitavad ka meie andmed kindlalt sellele, et pikaajaline südamekesksete emotsioonide hoidmine toetab tervisele soodsat geeniekspressiooni.

Südame koherentsus algab südame ühtlaste ja koherentsete tuksetega, mis saavutatakse kõrgendatud emotsioonide tekitamise, praktiseerimise ja hoidmise abil; sellisteks emotsioonideks on tänutunne, tunnustus, inspiratsioon, vabadus, headus, isetus, kaastunne, armastus ja rõõm. Nende koherentsete tuksete kasulikkus avaldub kõigis kehaosades ja elundkondades. Paljud meist praktiseerivad kas teadlikult või alateadlikult iga päev õnnetu, vihane või hirmul olemist. Aga miks mitte praktiseerida rõõmu, armastust ja altruistlikke seisundeid? Kas selle abil oleks võimalik viimaks luua uus sisemine kord, mille tulemuseks on üldine tervis ja õnn?

Märksõnad
Tagasi üles